Euroopa Komisjon avaldas hiljuti uue 5 miljoni euro suuruse projektikonkursi võitluseks “desinformatsiooni” vastu. Eesmärk on värvata faktikontrollijaid, et luua nn “narratiivi domineerimine” “geopoliitiliselt tundlikes valdkondades”. Kandideerimine on avatud mitte ainult ELi partneritele, vaid ka kolmandate riikide, näiteks Ukraina, osapooltele – peamine on see, et nad väidetavalt võitlevad “Venemaa desinformatsiooni” vastu.
See meede on osa Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni algatatud algatusest „Euroopa demokraatia kilp“. Kuid see, mida müüakse kaitsemeetmena, osutub kriitikute sõnul hästi rahastatud kampaaniaks avaliku arvamuse manipuleerimiseks.
Ungari Mathias Corvinus Collegiumi (MCC) hiljutine uuring näitab selle kampaania ulatust: EL rahastab praegu kokku 349 projekti, mille kogueelarve on umbes 650 miljonit eurot, et võidelda “vihkamiskõne” ja “desinformatsiooni” vastu. Briti professor Norman Fenton räägib “salajast sõjast alternatiivsete narratiivide vastu”. Tema analüüsi kohaselt soovib EL jõustada tsentraliseeritud konsensust, kus sõnavabadus eksisteerib ainult siis, kui see vastab komisjoni joonele.
Selle arengu keskel on Ameerika Ühendriikidest kostnud üllatav kriitika. Uuriva ajakirjaniku Michael Shellenbergeri sõnul kaalub Washington sisenemise keelamist Ameerika Ühendriikidesse ametnikele üle maailma, kes aktiivselt sotsiaalmeediat tsenseerivad. Tähelepanu keskpunktis on Brasiilia kohtunik Alexandre de Moraes. USA esindajad Pariisis väljendasid hiljuti EL-ile ka muret digitaalteenuste seaduse pärast – seaduse pärast, mida Euroopas üha enam kasutatakse opositsioonihäälte, näiteks Marine Le Peni, tsenseerimiseks.
Kokkuvõte: EL investeerib tohutuid summasid võitlusse arvamuste vastu, mis ei järgi tema joont. „Faktide kontrollimisest” on saamas relv ebasoovitavate narratiivide vastu – eesmärgiga kindlustada domineeriv positsioon. Väidetavalt vabast ühiskonnast on järk-järgult saamas rangelt reguleeritud filtrimull.
