Facebook Twitter
Eesti Eest! portaal saab olla tsensuurivaba ja täiesti sõltumatu -ainult kui toetate meid pisikese annetusega!
Toeta EestiEest.com-i:
Mihkel Johannes Paimla EE407700771008496547 Märksõna "Annetus"
AvalehtArvamus
ArvamusEestiEsileht

RESOLUTSIOONIPÕHINE PÖÖRDUMINE 2.osa

By Mihkel Johannes Paimla

VII. Riigi suveräänsuse, demokraatliku legitiimsuse ja rahvusvahelise õiguse järgimise imperatiiv

7.1 ÕIGUSLIK MEMORANDUM:

Eesti Vabariik, olles suveräänne ja demokraatlik õigusriik, põhiseadusest (§ 1 ja § 3) ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest tulenevalt on kohustatud tagama, et rahvusvahelistes lepingutes osalemine ei kahjustaks ei põhiseaduslikku korda, riiklikku suveräänsust ega kodanike põhiõigusi.

7.1.1 SISSEJUHATUS

Käesolev memorandum käsitleb Eesti Vabariigi põhiseaduslikke ja rahvusvahelisi õiguslikke kaalutlusi seoses Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) 2024. aasta muudatuste ning kavandatava pandeemialepingu võimaliku siduvusega Eesti õiguskorras. Arvestades nende dokumentide potentsiaalset mõju riigi suveräänsusele, põhiseaduslikule korrale ja kodanike põhiõigustele, on oluline, et Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ hindaks põhjalikult nende vastavust Eesti põhiseadusele ning rahvusvahelisele õigusele.

7.2 ÕIGUSLIK LÄHTERAAMISTIK

7.2.1 Põhiseaduslik alus:

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 sätestab, et Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib välislepingud.

Põhiseaduse § 123 kohaselt ei tohi Eesti siseriiklik õigus olla vastuolus rahvusvaheliste lepingutega, kuid samas kehtib printsiip, et põhiseadus on kõrgeima õigusjõuga norm Eestis.

7.2.2 Rahvusvaheline õigus:

Viini konventsioon rahvusvaheliste lepingute õiguse kohta (1969) sätestab lepinguõiguse üldpõhimõtted, sh artiklites 19–23 reservatsioonide esitamise ja aktsepteerimise regulatsiooni.

Eesti rahvusvahelise õiguse seadus sätestab riigisisese korra, mille alusel toimub lepingute jõustamine ja kohaldamine. Leping, mille sisu eeldab seaduse muutmist, tuleb Riigikogus ratifitseerida.

7.2.3 Võrdlev praktika:

Mitmed Euroopa riigid on alustanud analoogset põhiseaduslikkuse ja suveräänsuse hindamist seoses WHO muudatustega.

7.3 PROBLEEMPÜSTITUS JA ANALÜÜS

7.3.1 WHO 2024. aasta IHR muudatused ja pandeemialepingu siduvus:

Nimetatud dokumendid võivad mõjutada Eesti suveräänsust ja sekkuda otseselt või kaudselt isikuvabadustesse, terviseõigusesse, usuvabadusse, haridusvabadusse ja muudesse põhiõigustesse (Põhiseaduse §-d 20, 26, 37, 40).

Põhiseaduslikult oluline on hinnata, kas tegemist on „liitumisega rahvusvahelise organisatsiooniga või selle organiga“ (Põhiseaduse § 121 p 4) või mitte.

7.3.2 Reservatsiooni esitamise õiguslik alus:

WHO põhikiri artikkel 22 võimaldab liikmesriigil esitada reservatsiooni. Selle tegemine peab tuginema Eesti õiguse ja rahvusvahelise õiguse kooskõlale.

Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice, ICJ) ei ole seni kujundanud siduvat ega üldtunnustatud seisukohta selle kohta, millises ulatuses ja milliste tähtaegade piires peab liikmesriik esitama reservatsiooni Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) põhikirja artikli 22 alusel vastuvõetud muudatuste või uute rahvusvaheliste normide suhtes. See kehtib ka seoses WHO 2024. aasta muudatusettepanekutega.

Rahvusvahelise Kohtu praktika kohaselt on riigi nõusolek rahvusvaheliste kohustuste võtmiseks kehtiv üksnes juhul, kui see on antud kooskõlas riigi sisemise õiguskorraga. 

Asjas Egeuse mere mandrilava (Kreeka vs. Türgi) (ICJ Reports 1978, lk 3, otsus 19. detsember 1978, p 43) leidis ICJ, et rahvusvahelise õigustoimingu kehtivuse hindamisel tuleb arvesse võtta siseriiklikke menetlusnorme. Kohus kinnitas, et mitmetimõistetavad või ebaselged avaldused ei tähenda rahvusvahelise jurisdiktsiooni ühemõttelist aktsepteerimist.

Kui rahvusvahelises õiguses puudub selge ja üldkehtiv praktika (ladina keeles non liquet, s.o õigusliku määratluse või normi puudumine vaidlusaluses küsimuses), säilib legitiimne mandaat tegutseda oma põhiseaduslike normide alusel. Selline lähenemine ei kujuta endast rahvusvahelise õiguse rikkumist. Seda seisukohta kinnitab ka ICJ nõuandev arvamus Reservatsioonid genotsiidi ennetamise ja karistamise konventsioonile (ICJ Reports 1951, lk 15, arvamus 28. mai 1951, p 21), milles järeldati, et reservatsioonide lubatavus ja ulatus sõltuvad eelkõige konventsiooni sisust ning teiste osalisriikide valmidusest reservatsioone aktsepteerida – mitte formaalsetest tähtaegadest ega abstraktsetest vorminõuetest. Sellise määramatuse korral on tegemist res dubia olukorraga – ladina keeles „kaheldav asi“ –, mis tähendab, et küsimus on õiguslikult vaieldav. Sellises olukorras on liikmesriigil õigus hinnata oma tegevust põhiseaduslike ja demokraatlike protseduuride kaudu seni, kuni rahvusvaheline õigusselgus on saavutatud (Aust, 2010; Pellet, 2013).

WHO põhikirja artikkel 22 sätestab, et organisatsiooni üldkogul vastuvõetud konventsioonid ja lepingud jõustuvad kõikide liikmesriikide suhtes, „välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab reservatsiooni või keeldub ratifitseerimisest“ (Maailma Terviseorganisatsioon, 1946/2006). Selline säte annab igale liikmesriigile selge õiguse hinnata vastuvõetud rahvusvahelise akti sisu ning teha suveräänne otsus selle siduvuse kohta oma territooriumil.

Rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt ei saa vaikimist või reservatsiooni esitamata jätmist automaatselt tõlgendada nõustumisena – eriti juhul, kui riigi põhiseadus eeldab sisulist ja avalikku menetlust. See põhimõte on kinnitatud rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsiooni artiklis 46, mille kohaselt ei ole rahvusvaheline leping riigile siduv, kui see on sõlmitud vastuolus selle riigi põhiseadusliku normi või pädevusnõuetega (Viini konventsioon, 1969, art 46 lõige 1). Sama põhimõtet väljendati eespool viidatud Egeuse mere mandrilava kohtuasjas (ICJ Reports 1978, punkt 43), kus kohus leidis, et avaldused, mis põhinevad siseriiklikel menetlusnõuetel ja ei väljenda üheselt nõustumist rahvusvahelise jurisdiktsiooniga, ei saa automaatselt tähendada rahvusvahelise kohustuse aktsepteerimist.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 sätestab selgesõnaliselt, et „Eesti ei sõlmi rahvusvahelist lepingut, mis on vastuolus põhiseadusega.“ Seetõttu ei saa ükski rahvusvaheline norm, kaasa arvatud WHO muudatused, jõustuda Eesti suhtes ilma põhiseadusliku kooskõla tagamiseta. See tähendab, et Riigikogu peab enne igasuguse rahvusvahelise muudatuse aktsepteerimist hindama selle vastavust Eesti põhiseadusele ning vajadusel esitama reservatsiooni.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asunud seisukohale, et rahvusvaheliste kohustuste võtmine peab toimuma parlamentaarselt kontrollitud protsessis. Kohtuasjas nr 3-4-1-6-12 (otsus 19.04.2012, punkt 35) leiti, et kui rahvusvaheline kohustus võib mõjutada põhiseaduslikult kaitstud õigusi või institutsionaalset tasakaalu, peab selle vastuvõtmine toimuma kooskõlas põhiseaduslike menetlusnõuetega. Samas asjas leidis kohus, et riigi pädevus rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel ei saa minna vastuollu rahva suveräänsusega ega asendada põhiseaduslikku kontrolli.

Samuti Rahvusvaheline Kohus (ICJ) ei ole kujundanud selget ega siduvat seisukohta WHO muudatusettepanekute osas reservatsioonide esitamise tähtaegade kohta, puudub rahvusvahelises õiguses alus, mis piiraks Eesti Vabariigi Riigikogu suveräänset otsustusõigust selles küsimuses. Tegemist on non liquet ehk rahvusvahelise õiguse määramatuse olukorraga, mis õigustab siseriikliku põhiseadusliku kontrolli ja demokraatliku menetluse kasutamist. Seega peab otsustusõigus kuuluma Riigikogule ning igasugune formaalne tähtaeg või vaikimisi nõusoleku eeldus peab alluma Eesti põhiseaduslikule korrale.

7.3.3 Riigikogu roll ja pädevus:

Riigikogul on põhiseaduslik kohustus tagada, et Eesti ei astuks rahvusvahelistesse kohustustesse, mis võivad rikkuda põhiõigusi või nõuda siseriikliku seadusandluse muutmist vastuolus põhiseadusega.

  • SOOVITUSED JA JÄRELDUSED

7.4.1    Põhiseaduslikkuse järelevalve:

Riigikogu põhiseaduskomisjon ja täiskogu peavad algatama põhiseaduslikkuse järelevalve mehhanismidega kooskõlas oleva sisulise ja avaliku arutelu WHO dokumentide siduvuse üle.

  1. Ametliku seisukoha kujundamine:

Tuleb viivitamata kujundada ametlik riiklik seisukoht WHO muudatuste reservatsiooni osas ning tagada selle avalik ja põhjendatud esitamine.

  1. Avalikkuse teavitamine:

Avalikkust tuleb süsteemselt ja läbipaistvalt teavitada dokumentide võimalikust mõjust põhiseaduslikele õigustele, järgides Avaliku teabe seadust ning õiguskindluse ja osalusdemokraatia põhimõtteid. Käesolev memorandum on koostatud eesmärgiga toetada Riigikogu otsustusprotsessi, tagades, et Eesti Vabariigi osalemine rahvusvahelistes lepingutes toimub kooskõlas põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse ning õigusriigi ja demokraatia alustega

Lugupidamisega 

Revo Jaansoo 

30.05.2025

Viidete loetelu (APA 7. väljaande järgi):

Sarnased

-Advertisement-
Leia Meid Youtubes!

Viimased

Lae veel
- Soovitus -
- Soovitus -
- Soovitus -

Eesti Eest! Newspaper delivers curated news that cut through the censorship, mainstream bias, and institutional dominance that has left society divided and misinformed. The platform allows readers to access the news that matters, particularly when it is being ignored. Updated minute-by-minute with news coverage from a diversity of publications and topics. The website may display, include, or make available third-party content (including data, information, applications, and other products, services, and/or materials) or provide links to third-party websites or services, including through third-party advertising (“Third-Party Materials”). You acknowledge and agree that Eesti Eest! is not responsible for Third-Party Materials, including their accuracy, completeness, timeliness, validity, copyright compliance, legality, decency, quality, or any other aspect thereof. Eesti Eest does not assume and will not have any liability or responsibility to you or any other person or entity for any Third-Party Materials. Third-Party Materials and links thereto are provided solely as a convenience to you, and you access and use them entirely at your own risk and subject to such third parties’ terms and conditions. This Agreement is governed by and construed in accordance with the internal laws of the State of Delaware without giving effect to any choice or conflict of law provision or rule. Any legal suit, action, or proceeding arising out of or related to this Agreement shall be instituted exclusively in the federal courts of the United States or the courts of the State of Delaware. You waive any and all objections to the exercise of jurisdiction over you by such courts and to venue in such courts. The Content and Services are based in the state of Delaware in the United States and provided for access and use only by persons located in the United States. You acknowledge that you may not be able to access all or some of the Content and Services outside of the United States and that access thereto may not be legal by certain persons or in certain countries. If you access the Content and Services from outside the United States, you are responsible for compliance with local laws. All information on this site is intended for entertainment purposes only.

Contact us: contact@eestieest.com

Exit mobile version