Delegatsiooni liikmed, kes sõidavad USA-sse Julian Assange’i vabastamise nimel. Vasakult: liberaalidest senaator Alex Antic, sõltumatu parlamendisaadik Monique Ryan, rahvusest pärit Barnaby Joyce, leiboristide saadikud Josh Wilson ja Tony Zappia ning Julian Assange’i vend Gabriel Shipton. Foto: Mike Bowers / The Guardian
Rühm Austraalia seadusandjaid kavatseb sel kuul reisida USA-sse, et nõuda WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i vabastamist. Erakondadeülesesse delegatsiooni kuulub endine asepeaminister Barnaby Joyce, kes ütles teisipäeval pressikonverentsil: “Aitab, piisab”.
On äärmiselt oluline, et kasutaksime seda võimalust, et anda USA-le kui tugevale liitlasele teada, et hr Assange’i teema peaks jõudma lõpule. Aitab küll. Ta on nüüdseks pikka aega vangistuses olnud.
Barnaby Joyce, endine Austraalia asepeaminister
Austraalia delegatsioon sõidab USA-sse enne peaminister Anthony Albanese visiiti Valgesse Majja oktoobris.
Austraalia poliitikud peaksid Washingtoni DC-sse lennates keskenduma sõnavabaduse argumentidele, et hoiatada Wikileaksi asutaja Ühendkuningriigist väljaandmise eest.
Ameerika Ühendriikide inimesed tunnevad tugevalt oma esimese muudatuse õigust sõnavabadusele ja ajakirjandusvabadusele ning austraallased tunnevad samamoodi. Austraalia on USA suurepärane sõber. Ja see ei ole ebamõistlik taotlus paluda USA-l lõpetada see hr Assange’i väljaandmise katse. Ta on ajakirjanik.
Monique Ryan, Austraalia parlamendi sõltumatu liige
Delegatsioon kohtub eeldatavasti USA Kongressi ja Senati liikmetega, riigi- ja justiitsministeeriumi ning mõttekodade, Ameerika Kodanikuvabaduste Liidu ja Piirideta Reporterite ametnikega.
Mitmeparteiline delegatsioon kutsub USA liidreid üles loobuma püüdlustest anda Austraalia kodanik Assange USA-le välja, et teda süüdistataks 17 spionaažis ja üks süüdistus arvuti väärkasutuses; tuhandete sõjaliste ja diplomaatiliste dokumentide avaldamine, mis paljastavad USA sõjakuriteod Afganistanis ja Iraagis oma vilepuhuja veebisaidil.
Kui süüdi mõistetakse. Assange’i võib oodata kuni 175-aastane vanglakaristus. USA prokurörid väidavad, et Assange aitas USA armee luureanalüütikul Chelsea Manningil varastada salastatud diplomaatilisi kaableid ja sõjaväefaile, mille WikiLeaks hiljem avaldas, seades ohtu USA sõjaväelaste elu.
Assange’i toetajad aga väidavad, et WikiLeaksi asutaja on USA süütegude paljastamise eest ohvriks langenud.
Inimõiguste advokaat ja Assange’i kampaanianõunik Greg Barnes teatas, et enamik austraallasi usub, et Wikileaksi asutaja jälitamine peaks lõppema.
Ta ütles, et see saab juhtuda ainult siis, kui USA justiitsministeerium loobub kohe oma väljaandmise seadusest. Assange ütleb, et ta tegeles vaid uuriva ajakirjandusliku tegevusega, mis on USA-s seaduslik, ja et süüdistused Pentagoni arvutisüsteemide häkkimise vandenõus olid valed.
Tema ja tema toetajad usuvad, et süüdistused on poliitiliselt motiveeritud ja kujutavad endast pretsedenditut rünnakut ajakirjandusvabaduse ja avalikkuse õiguse vastu teada, eesmärgiga kriminaliseerida põhiline ajakirjandustegevus.
Tuntud Ameerika vilepuhuja Daniel Ellsberg, kes 1971. aastal lekitas viisnurga paberid, mis paljastasid USA pettuse ja valed Vietnami sõja kohta, heitis USA-le Assange’i väljaandmise survet, nimetades seda “ajakirjandusvabaduse räigeks rikkumiseks”.
Alates minu juhtumist 1971. aastal, 48 aastat tagasi, pole tegelikult olnud nii olulist rünnakut ajakirjandusvabadusele, esimesele muudatusele, mis on meie vabariigi, tegelikult meie valitsusvormi alustala, vastu, kuid mulle esitati süüdistus. allikas.
Ja ma hoiatasin siis (tol ajal) uudistajaid, et see ei jää viimaseks allika süüdistuseks, kui mind süüdi mõistetakse. Noh, mind ei mõistetud süüdi, süüdistused valitsuse üleastumises tühistati ja kulus veel 10 aastat, enne kui keegi teine esitas selle spionaažiseaduse alusel süüdistuse uuesti, Samuel Loring Morison.
Ja alles president Obama algatati üheksa juhtumit, nagu ma olin nii kaua hoiatanud, kuid minu hoiatus oli tõesti see, et see ei lõpe sellega, et peaaegu paratamatult toimub otsene tugevam rünnak. ajakirjanduse alustel toimetajate, kirjastajate ja ajakirjanike endi vastu.
Ja me oleme nüüd näinud, et eilse seisuga on see uus rinne president Trumpi sõjas vaba ajakirjanduse vastu, mida ta peab rahvavaenlaseks; nad ei peaks välja andma poliitiliste kuritegude või poliitiliste motiivide tõttu ja see on ilmselgelt nii poliitilistel motiividel kui ka poliitilistel kuritegudel.
Daniel Ellsberg, Pentagoni paberite vilepuhuja
WikiLeaks on pälvinud rahvusvaheliselt suurepärase maine, avaldades oma veebisaidil kogu maailma valitsuste saladokumente.
Alates selle asutamisest 2006. aastal on see avaldanud sadu tuhandeid salatoimikuid ja diplomaatilisi kaabeleid, kuid mittetulunduslik meediaorganisatsioon võlgneb suurema osa oma ülemaailmsest silmapaistvusest USA diplomaatiliste aruannete lekkimisele, mis paljastasid korruptsiooni ulatuse, kohutavad tapmised ja kuritarvitamise. USA vägede poolt Iraagis ja Afganistanis.
WikiLeaksi asutaja Julian Assange on saanud tuntuks kui vilepuhuja valitsusvälise organisatsiooni nägu ja ilmselgelt taunivad paljud valitsused.
Press TV veebisaidile pääseb juurde ka järgmistel alternatiivsetel aadressidel:
