Autor Omid Ghoreishi kaudu The Epoch Times (rõhk meie oma),
Samal ajal kui Kanada ressursisektorile anti löök Keystone XL torujuhtme loa tühistamisega Ameerika Ühendriikide poolt, seisavad Kanada ametnikud silmitsi veel ühe väljakutsega, kuna Michigani kuberner üritab sulgeda Enbridge’i 5. liini torujuhet.
5. liini torujuhe, mis läbib Wisconsini ja Michigani, toob naftat Lääne-Kanadast ida poole, kus seda rafineeritakse Sarnias, Ont., sellisteks toodeteks nagu bensiin, diislikütus ja koduküttekütus. 5. liini sulgemine avaldaks suurt mõju Ida-Kanada toornafta tarnetele ja läheks maksma tuhandeid töökohti.
Mõned Minnesota aktivistide rühmitused loodavad peatada ka Calgarys asuva Enbridge’i Line 3 projekti, käivitades õiguslikke väljakutseid ja isegi lootes, et USA president Joe Biden tühistab projekti, nagu ta tegi Keystone XL-i. Liin 3 koos Trans Mountaini laiendusprojekti ja Keystone XL-iga, enne viimase loa tühistamist, on kolm suurt naftajuhtme projekti, mis praegu Kanadas käimas on.
Kuid Kanada torujuhtme- ja ressursiprojektide takistused ei piirdu piiri ületavate projektidega. Viimastel aastatel on riik näinud mitmeid oma piirides asuvate energiaprojektide tühistamisi ja peatamisi. Mõned olid tingitud turutingimustest ja omanike prioriteetide seadmise otsustest. Kuid märkimisväärne hulk projekte on tühistatud reguleerimisprotsessi ja keskkonnapoliitika väidetava ebakindluse ning kohalike konsultatsioonide keerukuse tõttu.
Ottawa on kehtestanud uued keskkonnaalased õigusaktid, sealhulgas seaduseelnõu C-69, mis seisis silmitsi mõne provintsi väljakutsetega regulatiivse koormuse suurendamiseks. Seaduseelnõu C-69, mis sai seaduseks 2019. aastal, sätestas uue föderaalse protsessi suurprojektide keskkonnamõju hindamiseks. Opositsioonilised konservatiivid ja tööstusfraktsioonid ütlesid, et õigusaktid peletavad investorid eemale, samas kui liberaalid ütlesid, et olemasolevad õigusaktid ei taga piisavat keskkonnakaitset ja seetõttu jäid projektid kohtutes seisma.
C.D. Howe’i instituudi 2019. aasta uuringus öeldi, et teated uutest energia- ja kaevandusprojektidest Kanadas aeglustusid pärast 2015. aastat. Aastatel 2017–2018 vähenes suurte ressursisektori projektide kavandatud investeeringute väärtus 100 miljardi dollari võrra, mis võrdub 4,5 protsendiga Kanada SKPst, öeldi uuringus.
“Paljud Kanada projektid on seisnud silmitsi keskkonnamõju hindamisega, mis võtab palju kauem aega kui võrdlusjurisdiktsioonides: Kanada kaevandusprojektide tähtajad on oluliselt pikemad kui Austraalias ja Kanada torujuhtmete heakskiidud on Ameerika Ühendriikide omadega võrreldes pikaleveninud,” öeldi uuringus.
Alloleval infograafikul on näidatud mõned energiaprojektid, mis on Kanadas erinevatel põhjustel aastatel 2015–2020 tühistatud, lisades hinnangulisele investeerimiskahjumile üle 175 miljardi dollari. Näidatud on ka kolm peamist torujuhtmeprojekti: Keystone XL, Trans Mountaini laiendus ja Enbridge’i liin 3.
Paljudel juhtudel on energiaprojektide tühistamine vähendanud Kanada nafta- ja gaasiekspordi turulepääsu. Energy Easti torujuhtme puhul, mis pidi tarnima toornaftat Lääne-Kanadast Ida-Kanadasse, tähendas tühistamine suuremat sõltuvust Ida-Kanada jaoks imporditud välisnaftast, rohkem naftat, mida eksporditi Lääne-Kanadast Ameerika Ühendriikidesse allahindlusega ning rohkem muude transpordivahendite kasutamist nafta teisaldamiseks.
2019. aastal eksportis Kanada 3,8 miljonit barrelit toornaftat päevas, millest 3,7 miljonit barrelit päevas läks Ameerika Ühendriikidesse. See moodustas 98 protsenti kogu Kanada toornafta ekspordist, kusjuures Kanada tarnis 48 protsenti kogu USA toornafta impordist. Sel aastal importis Kanada 0,8 miljonit barrelit toornaftat päevas, kusjuures see import tuli peamiselt Ameerika Ühendriikidest (79 protsenti), järgnesid Saudi Araabia (12 protsenti) ja Venemaa (2 protsenti).
Suurendamiseks klõpsake
