USA president Donald Trump näib arvavat, et Iisrael võib tema suure reisi Lähis-Itta rikkuda ja see tekitab probleeme. Trump näib soovivat, et Lähis-Ida saaks oma teisipäeval algava naftarikka Pärsia lahe piirkonna reisi ajal hingetõmbeaega sõjast ja massilisest näljahädast. Ta annab märku, et võib Iisraeli tolmu sisse jätta, kui see reisiga kaasa ei lähe.
„Lõhe on liiga tugev sõna, aga frustratsioon pulbitseb,“ ütles piirkonnas tegutsev lääneriikide kõrge ametnik väljaandele Middle East Eye.
Analüütikute ja diplomaatide sõnul on enne Trumpi visiiti mitu tundlikku toimikut, mis ärritavad Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut.
Trumpi jaoks on kõige olulisem fail käimasolevad tuumaläbirääkimised Iraaniga, mille kohta USA asepresident JD Vance ütles sel nädalal, et need on “seni kõik hästi läinud”.
Trump on Netanyahut kõnelustel kuid põlanud, samal ajal kui tema lähimad meedialiitlased ründavad USA juhi tegevust takistada püüdvaid “Mossadi agente”. Omaenda tunnistuse kohaselt seisis Trump isegi vastu Iisraeli survele alustada ennetavat rünnakut Islamivabariigi vastu.
Samal ajal toetas Trump Netanyahut täielikult Gaza vastu sõja alustamiseks ja selle varudest ilmajätmiseks. Ta pälvis Iisraelis ka kiidusõnu Jeemeni huthide vastase pommitamiskampaania algatamise eest.
Nüüd liigub Trump Jeemenis relvade vaigistamiseks ja Iisraeliga Gaza küsimuses kokkuleppele jõudmiseks, mis häirib Netanyahu baasi.
„Praeguses etapis on selge, et Trump langetab soovi korral ühepoolselt suuri otsuseid, arvestamata Iisraeli huvidega, näiteks Iraani või Jeemeni puhul,“ ütles MEE-le Michael Wahid Hanna, International Crisis Groupi USA programmi direktor. „Kuid Palestiina küsimuses pole me seda nii palju näinud,“ lisas ta.
Reedel teatas Iisraeli meedia, et USA kaitseminister Pete Hegseth tühistas eelseisva visiidi Iisraeli. Visiit pidi algama päev enne Trumpi visiiti Pärsia lahe piirkonda 13. mail. Hegseth pidi kohtuma Netanyahu ja kaitseminister Israel Katziga.
Kas Iisraelil on tegemist „Aramco hetkega”?
Teisipäeval tegi Trump ootamatu teadaande, et sõlmib Houthidega „relvarahu“. See otsus kõrvaldab tõenäoliselt ühe ärritaja Iraani tuumaläbirääkimistel, kuna Houthid saavad Teheranilt relvi ja väljaõpet. USA ja Iraan peaksid kohtuma pühapäeval Omaanis oma neljandas läbirääkimiste voorus, vahetult enne Trumpi saabumist Pärsia lahte.
Trumpi teadaanne rõõmustas ka USA araabia liitlasi ja Saudi Araabiat. Esimene oli MEE teatel juba enne Trumpi kuningriiki saabumist rünnakute lõpetamiseks lobitööd teinud. See rahustas ka Trumpi sõjakartlikku „Ameerika ennekõike” baasi.
Kuid otsus raputas Iisraeli, sest Trump seadis vaherahu tingimuseks, et huthid ei ründa ülemaailmset laevandust, jättes Iisraeli külma kätte. Relvarahu sõlmiti vaid paar päeva pärast seda, kui huthide rakett tabas Iisraeli Ben Gurioni lennujaama peaterminali lähedal.
Üks USA kaitseametnik ütles MEE-le, et relvarahul on „Aramco hetke” hõng, viidates Trumpi 2019. aasta otsusele mitte vastata ulatuslikule droonirünnakule Saudi Araabia naftataristute vastu, mille eest Jeemeni huthid vastu võtsid.
Tõepoolest, USA pühendumust relvarahule kinnitas reedel ka Trumpi enda suursaadik ja Iisraeli kindel toetaja Mike Huckabee. Samal päeval, kui Iisraeli kohal tulistati alla Houthi rakett, mis pani sireenid tööle, ütles Huckabee Iisraeli ajakirjanikele, et USA sekkub ainult siis, kui ühel ohvritest on USA pass.
Huckabee lisas, et Iisraelis on 700 000 USA ja Iisraeli topeltkodakondsust, hoiatades huthisid nende võimalike võimaluste eest. Pühapäevaks kavandatud tuumaläbirääkimiste ja Jeemenis sõlmitud hapra vaherahu tõttu pöörab Trump oma tähelepanu Gaza sektorile, mis abitöötajate sõnul võib just Trumpi piirkonda saabudes langeda massilise näljahäda alla.
„Trump on enne visiiti Gazast endiselt aheldatud. Ta ei saa seda soovist mööda vaadata,“ ütles MEE-le Aaron David Miller, endine USA Lähis-Ida läbirääkija, kes on Carnegie rahvusvahelise rahu sihtasutuse vanemteadur.
„Ta vajab oma kõnepunktides abiplaani, sest saudid hakkavad teda selle eest, mida seal [Gazas] ei toimu, maha tegema. Kokkuvõttes seisab Trump silmitsi Araabia liidritega, kes on küll rahul oma kõneluste ja Houthidega sõlmitud vaherahu üle, kuid Gaza pärast väga rahulolematud,“ ütles Miller.
Ekspertide sõnul näib Trump kiirustavat nende muredega tegelema, leppides samal ajal Iisraeli kägistuskontrolliga enklaavi üle.
Trump naaseb Gaza plaanide juurde
Trumpi Lähis-Ida saadik, kellest on saanud globaalne probleemide lahendaja Steve Witkoff, andis kolmapäeval ÜRO Julgeolekunõukogule Gaza olukorra kohta ülevaate. Iisraeli meedia teatel võib Trump sel nädalavahetusel avalikustada uue Gaza relvarahu plaani. Aruannete kohaselt võiks Trump pakkuda välja Hamasi rolli Gaza tulevases valitsemises.
MEE teatas, et USA üritab enklaavi lisada seni tundmatut mittetulundusühingut Gaza Humanitaarfond, viidates 14-leheküljelisele dokumendile, mis levib abiorganisatsioonide ja diplomaatide seas.
Sihtasutus võtab kontrolli humanitaarabi jaotamise üle ümberpiiratud enklaavis, samal ajal kui Netanyahu valitsuse poolt kontrollitud USA eraõiguslik turvafirma turvab keskusi, kus mõned palestiinlased saavad 1750 kcal eineid, mis maksavad annetajatele veidi rohkem kui dollar inimese kohta, ütlesid diplomaadid ja abitöötajad.
Üks ÜRO ametnik ütles MEE-le, et Trumpi administratsioon „avaldab survet“, et ÜRO ja abiorganisatsioonid plaaniga nõustuksid, kuid nad on väljendanud muret, et projekt on vastuolus rahvusvahelise humanitaarõigusega.
See plaan aitab oluliselt kaasa Iisraeli eesmärkide saavutamisele vähendada ÜRO rolli Gazas. Kaks asjaga kursis olevat Araabia diplomaati ütlesid MEE-le, et plaan militariseeriks ja erastaks sisuliselt enklaavi jõudva abi.
Kuigi sihtasutust hakkab juhtima Ameerika kodanik ja USA loodab kaasata Katari, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide raha, on Iisraelil ulatuslik järelevalve, ütlesid ametnikud MEE-le, lisades, et Iisrael ei soovi Palestiina omavalitsusele rolli anda.
Kuid isegi see plaan kutsus esile kriitikat Netanyahu paremäärmuslike koalitsioonipartnerite poolt, kes on suurendanud nõudmisi Gaza täielikuks okupeerimiseks Iisraeli poolt ja palestiinlaste sundümberasustamiseks. „See on rumalus ning moraalne ja strateegiline viga, et Gaza elanikele tarneid tarnitakse ajal, mil meie pantvangid nälgivad,“ ütles riikliku julgeoleku minister Itamar Ben Gvir reedel.
Pole selge, kuidas USA jalajäljega abikava sobiks Trumpi America First baasiga, mis astus Trumpi aasta alguses avaldatud üleskutse vastu Gaza sektori ülevõtmiseks USA poolt.
Konservatiivsed podcastide tegijad nagu Tucker Carlson ja kongresmen Marjorie Taylor Greene on olnud USA süveneva tegevuse suhtes Lähis-Idas teravalt kriitilised. „Ma arvan, et need inimesed küsivad: „Miks peaks USA Iisraeli sõja tagajärjel Gazale abi andma?““ ütles MEE-le endine USA suursaadik Saudi Araabias Chas Freeman.
Freeman lisas, et kui Trump Pärsia lahe piirkonda saabub, seisab ta silmitsi ka uute muredega, millega ta oma 2017. aasta piirkonna visiidi ajal ei kokku puutunud. „Pärsia lahe riigid on traditsiooniliselt lootnud USA-le Iisraeli ohjeldamisel. Trump läheb piirkonda ilma, et see jõudude tasakaal oleks kadunud,“ ütles Freeman. „Trump on nõustunud Iisraeli taktika ja strateegiaga Gazas ja okupeeritud Läänekaldal.“
Saudi tuumaenergialeping laual
Ekspertide sõnul tundub Trumpi ihaldatud Iisraeli ja Saudi Araabia vaheline normaliseerimisleping kaugemal kui kunagi varem. Araabia ametnike sõnul on Ar-Riyad sisuliselt pidanud Trumpi visiidi üle eelläbirääkimisi, et blokeerida normaliseerimisest rääkimist ilma relvarahu sõlmimiseta Gazas või liikumiseta Palestiina riigi poole, ütlesid MEE-le.
Kuid Trump ei paista soovivat Netanyahut oodata. Tema energeetikaminister Chris Wright ütles eelmisel kuul, et USA on teinud Saudi Araabiaga edusamme kokkuleppe suunas, mis aitaks Ar-Riyāḑil arendada kaubanduslikku tuumaenergiatööstust.
Samal ajal levitas Trumpi riikliku julgeoleku nõukogu enne visiiti äritegelaste seas sõnumit, et administratsioon ei ole seotud miljardite dollarite väärtuses tuumaenergialepingu sidumisega Iisraeliga suhete normaliseerimisega, ütles endine USA kõrge ametnik MEE-le.
See kujutab endast pöördelist muutust, mis eemaldab ühe kolmest põhisambast, mida Bideni administratsioon kasutas Ar-Riyadi meelitamiseks Iisraeliga normaliseerimislepingut allkirjastama.
Kuigi analüütikute sõnul pole kõnelused kaugeltki lõppenud, tekitas ainuüksi võimalus, et Trump võiks müüa Saudi Araabiale tuumatehnoloogiat ilma normaliseerimiseta, ärevust vabariiklasest senaator Lindsey Grahamis, kes aitas Bideni administratsioonil normaliseerimislepingu üle läbirääkimisi pidada.
„Soovin teha täiesti selgeks, et ma ei toeta kunagi kaitselepingut Saudi Araabiaga ega muid kavandatava lepingu elemente, mis ei hõlma Iisraeliga suhete normaliseerimist,“ kirjutas Graham neljapäeval X-is.
Kuid Trumpi administratsioon on juba valmis kiirendama miljardite dollarite väärtuses relvade müüki Ar-Riyadhi, mis hõlmab potentsiaalselt ka F-35 sõjalennukeid. See oli järjekordne sammas selles suures tehingus.
Ekspertide sõnul jääb järele vaid lubadus USA kaitselepingu sõlmimisest – kõrge ülesanne, mis nõuab Senati toetust –, et pakkuda Saudi Araabiale vastutasuks suhete normaliseerimise eest. Seega, alates Jeemenist kuni tuumaenergiani – Trump ütleb Netanyahule, et ta ei lase tal rikkuda oma teist debüüti Araabia lahes.
