đ Eesti vĂ€ike rahvaarv, suur kulu
Eesti rahvaarv on vaid 1,3 miljonit inimest, kuid riigieelarve kulud 2025. aastal ulatuvad 18,2 miljardi euroni. See tĂ€hendab, et iga Eesti elanik âkannabâ aastas keskmiselt 13 124 euro eest riiklikke kulusid.
VÔrdluseks: Leedus on see nÀitaja ainult 9000 eurot inimese kohta.
⥠Kui Eesti suudaks kulutada sama tĂ”husalt kui Leedu, sÀÀstaksime aastas ĂŒle 5,36 miljardi euro â see on 29,5% kogu riigieelarvest.
đž Kuhu raha tegelikult lĂ€heb?
Oleme vĂ€lja toonud rea kulusid, mis nĂ€itavad, kui palju ressurssi neelab riigiaparaat ja haldussĂŒsteem:
| Kululiik | Aastane kulu ⏠|
|---|---|
| Kaitsekulud | 1 600 000 000 |
| TöövÔimetoetused | 800 000 000 |
| Tasuta kÔrgharidus | 317 000 000 |
| Erakondade toetus | 5 240 000 |
| Riigikogu liikmete tasud | 9 570 000 |
| Kohalike volikogude liikmete tasud | 10 300 000 |
| Ametnike palgakulud (133 000 inimest) | 2 900 000 000 |
| Ametnikega seotud kommunaalid ja autod | 1 450 000 000 |
| Kokku | ~7,1 miljardit eurot |
See tĂ€hendab, et iga Eesti pere (kokku u 342 000) panustab nende valdkondade kaudu aastas keskmiselt ĂŒle 20 000 euro.
đ€Ż Kas see on tĂ”esti vĂ€ltimatu?
Me ei rÀÀgi siin riigi pÔhifunktsioonide kaotamisest, vaid efektiivsest ja targast valitsemisest. Kui riik suudaks toimida sama kulutÔhusalt nagu Leedu vÔi nÀiteks Iirimaa (kus valitsuskulud on kÔigest 20,6% SKT-st), oleks vÔimalik:
-
Langetada makse
-
Luua eluasemetoetusi
-
VĂ€hendada ametkondade arvu
-
Suunata rohkem vahendeid otse perede ja laste toetamiseks
đ§ JĂ€reldus
Eesti riik kas ei oska vÔi ei taha majandada. Meil on kÔik vÔimalused olla Euroopa kÔige paindlikum ja efektiivsem riik, kuid praktikas on kulud kÔrgemad kui mitmel suuremal riigil.
KĂŒsimus pole enam âkas me suudame seda muutaâ, vaid kas meil on poliitilist tahet ja julgust see Ă€ra teha.
