Avaleht Arvamus DHS toodab videoid, mis õpetavad kodanikele, kuidas tuvastada “radikaliseerunud” konservatiive

DHS toodab videoid, mis õpetavad kodanikele, kuidas tuvastada “radikaliseerunud” konservatiive

America First Legal (AFL) sai FOIA taotluse kaudu sisejulgeolekuministeeriumilt dokumendid, milles kirjeldatakse videoseeriat “Vali ise seiklus”, mille DHS kavatses avalikkusele avaldada. Videod pidid kujutama erinevaid stsenaariume, mille puhul kodanikud võivad kokku puutuda potentsiaalselt “radikaliseerunud” isikutega. Seejärel palutakse kodanikel valida, mida nende arvates tuleks kohtumisega seoses ette võtta.

Enamik stsenaariume kirjeldab konservatiivsete veendumuste ja väärtustega inimesi radikaliseerunud ohuna. Näiteks võttis DHS sihtmärgiks “äärelinna emad”, kellel olid elumeelsed tõekspidamised:

Sari oli suunatud ka “vanade keskkooli sõpradele”, kes usuvad “vandenõusse”, kui näiteid radikaliseerunud kodanikest, kes vajavad kõrvaltvaataja sekkumist.

Video stsenaariumid, mis on kirjutatud DHSi terrorismi ja vägivalla ennetamise büroo all, olid osa sisestatud memost, mis levitati 29.jaanuaril 2021, vaid kaheksa päeva pärast Joe Bideni sisenemist Valgesse Majja. Tundub, et programm töötati välja koos desinformatsiooni haldusnõukoguga, mis avalikkuse vastuseisu tõttu lõpuks maha võeti. See näitab föderaalvalitsuses jätkuvat ja häirivat suundumust rakendada kogu riigis autoritaarseid meetmeid, kasutades esmalt ettekäändena covidi, seejärel 6.jaanuari proteste.

Ärgem unustagem Bideni disinfotsaari Nina Jankowiczit, tuntud ka kui “Scary Poppins”.

Nende sisejulgeolekuministeeriumi jõupingutuste fookus oli valdavalt konservatiividel, mis viitab sellele, et konservatiivid ja konstitutsioonilised (või kõik, kes seavad kahtluse alla ametlikud valitsuse narratiivid) on siseterroristid. Seda tehti samal ajal, kui DHS ja demokraadid ignoreerisid enamasti BLM-i, Antifa, trans-õiguste protestijate jne vägivaldseid tegevusi.

Covid-ajastu viis USA ja paljud teised lääneriigid Orwelli ühiskonna äärele, kus partnerlussuhteid ettevõtete institutsioonide ja valitsusbürokraatia vahel kasutatakse ära igasuguse poliitilise ja teadusliku diskursuse mahasurumiseks. Nad tekitasid kunstlikku hirmu ja hüpet viiruse pärast, mille nakatumise määr oli 0,23% ning maalisid relvastamata protesti pealinnahoone juures (milles ei surnud ükski inimene protestijate tõttu) kui “ülestõusu”.

Nüüd leiame, et föderaalasutused valmistavad ette propagandat, et õpetada avalikkust tegutsema informaatoritena, nagu kommunistlik Stasi Ida-Saksamaal, et välja juurida ja taga kiusata vabadusmeelseid ameeriklasi. Või tegutseda riigi saali jälgijatena, korrigeerides oma sõprade, pere ja naabrite käitumist ja kõnet ning luues rahvas enesetsensuuri õhkkonna.

Kõige olulisem küsimus, mida küsida, on järgmine: mida nad kardavad?

Kas sisejulgeolekuministeerium kardab seaduslikke siseriiklikke terrorismiohtusid ja võib-olla eksib ta kuritegevuse eelse ennetusmudeli edendamisel? Või on valitsus tegemas midagi, mis nende arvates avalikkust vihastab; midagi, mis võib innustada ameeriklasi sõjakaks muutuma, näiteks inimeste vabaduste ulatuslik mahasurumine? Ja kui viimane on nii, siis kas poleks parim ennetusmeetod, kui valitsused ja bürokraadid väldiksid ennekõike avalikkuse raevu ajamist ja jätaksid meie vabadused rahule?

Exit mobile version