Kulla hind konsolideerub. Kuigi Bank of America ei oota esialgu uusi rekordeid, rääkis JP Morgan hiljuti 6000 dollari piirist.
Kulla hinna areng
Esmaspäeva hommikul kell 9.30 oli kulla hind Euroopa spot-turul 3230 dollarit untsi kohta. See vastas 2878 eurole. See on eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti (USD-s) ja 0,4 protsenti (eurodes) tõusu. Viimasel ajal on kulla hinna arengut iseloomustanud suurenev volatiilsus (Kulla hind – pullid versus karud: kes jääb peale?).
Praeguse hinna juures on väärismetall 6. mai rekordtasemega võrreldes langenud ligi 6 protsenti. Eurodes on allahindlus 4,6 protsenti. Kas tugevam hinnakorrektsioon on nüüd peatselt käes või taastub kulla hind kiiresti nagu viimastel kuudel? Esitleme uusimaid kulla prognoose.

Citi Bank – struktuurilt optimistlik
Pärast mai alguseni kestnud rekordjooksu on Citi langetanud oma lühiajalist kulla hinna prognoosi. Kolmekuuline sihthind on nüüd 3150 dollarit untsi kohta, võrreldes varasema 3500 dollariga. Lähikuudel ootab pank konsolideerumist vahemikus 3000–3300 dollarit. Tõusu tingis riskikartlikkuse ja geopoliitiliste pingete „täiuslik segu”. Kaubandusläbirääkimiste leevenedes võib spekulatiivne nõudlus väheneda.
Struktuuriliselt püsib Citi optimistlik: turgu toetavad suured varade jaotused ja keskpankade kasvavad kullavarud. Pank näeb ebasoodsaid tingimusi ehete nõudluse vähenemise ja potentsiaalselt kasvava kullajäätmete pakkumise tõttu kõrgete hindadega. Üldiselt vajab kuld nüüd hingetõmbeaega.
Bank of America – tipphetk on seni saavutatud
Bank of America (BofA) kaubaosakonna juhi Francisco Blanchi sõnul võib kulla hind olla praegu tipptasemel, saavutades hiljutise rekordi 3500 dollarit. Ta viitab hiljutisele ülemaailmsete fondijuhtide uuringule. Siin hindas 45 protsenti vastanutest kulda ülehinnatuks – see on rekordiline tulemus pärast 2025. aasta järsku hinnatõusu. Kuigi kulla hind on aasta algusest tõusnud üle 22 protsendi, võib suur turuosa ja vähenev ehete nõudlus (miinus 20 protsenti) viidata trendi pöördumisele.
Blanch rõhutas, et püsiv hinnatõus on võimalik ainult investorite ja keskpanga nõudluse jätkuva kasvu korral – ideaalis üle 10 protsendi aastas. See näitaja on praegu umbes 5 protsenti.
Lühiajaliselt ootab pank seetõttu konsolideerumist, eriti kuna hiljutine poliitiline leevendamine – näiteks kaubandusleping Hiinaga – vähendab ülespoole suunatud survet. Pikas perspektiivis jääb BofA kulla suhtes siiski optimistlikuks, kuid seab kindla sihthinnaks 3500 dollarit. Blanchi sõnul võivad uued geopoliitilised pinged – näiteks Venemaa-Ukraina konflikt – olla hinna teiseks mõjutajaks.
UBS – hinnasiht 3500 dollarit
Šveitsi UBS on kulla suhtes endiselt optimistlik ja näeb aasta lõpuks hinna tõusu 3500 USA dollarini untsi kohta. UBS-i strateegi Joni Tevesi sõnul viitavad geopoliitilised pinged, ootused USA Föderaalreservi intressimäärade langetamisele ja jätkuv investeerimisnõudlus positiivsele arengule. Vaatamata hiljutisele volatiilsusele püsib tõusutrend endiselt.
Teves rõhutab, et turul positsioneerimisel – näiteks ETF-ides ja futuurides – on veel arenguruumi. Seega võiks suvekuudel toimuv hinnakonsolideerumine pakkuda atraktiivseid sisenemisvõimalusi.
Lisaks näeb UBS Aasias jätkuvalt tugevat füüsilist nõudlust, isegi kui ehete nõudlus kannatab kõrgete hindade all. USA rahapoliitika on endiselt ülioluline: kui Fed peaks ootamatult rangemalt tegutsema, kujutaks see endast ohtu kulla hinnale. Siiski, kuni majanduskasvuga seotud mured ja ebakindlus püsivad, püsib keskkond soodne.
Saxo Banki andmetel on hiljutine 90-päevane relvarahu USA ja Hiina kaubanduskonfliktis märkimisväärselt vähendanud nõudlust kulla kui turvalise varjupaiga järele. Selle leevendamise tulemusel langes kulla hind järsult ja umbes viie protsendilise langusega koges see tugevaimat korrektsiooni alates 2023. aastast. See tähendab, et selle aasta hinnaeesmärk 3500 dollarit untsi kohta saavutati graafikust ettenähtust varem.
Saxo Bank – kulla pealt kasumi realiseerimine
Saxo Banki analüütikud rõhutavad aga, et pikaajalised fundamentaalnäitajad soosivad jätkuvalt kulda. Vaatamata praegusele konsolideerimisfaasile jäävad peamised mõjutajad, nagu jätkuvad geopoliitilised pinged, suur valitsemissektori võlg, inflatsiooniga seotud riskide maandamine ja keskpankade käimasolevad ostud, alles.
Lühiajaliselt koormab turgu kasumi realiseerimine ja vähenev sissevool lääne ETF-idesse. Ka Hiinas on jüaanides nomineeritud kullatoodete nõudlus viimasel ajal vähenenud. Spekulatiivne positsioneerimine COMEX-il on märgatavalt vähenenud, mis Saxo Banki sõnul viitab turul valitsevale ebakindlusele.
Panga arvates on kulla hinna püsivat uut tõusutrendi oodata ainult selge tehnilise läbimurde või uue makromajandusliku katalüsaatori – näiteks suurenenud geopoliitiliste pingete või nõrgemate USA andmete – korral.
JP Morgan – Kulla hind 6000 USA dollarit
Fortune’i andmetel avaldas JP Morgan veidi üle nädala tagasi äärmiselt optimistliku, aga ka pikemaajalise prognoosi. See ütleb, et kulla hind võib 2029. aastaks tõusta 6000 dollarini untsi kohta. Eeltingimuseks oleks, et ainult 0,5 protsenti välisinvestorite käes olevatest USA varadest konverteeritaks kullaks.
JP Morgan selgitab seda kulla piiratud pakkumisega, mis tähendab, et isegi väike nõudluse kasv võib käivitada tugevad hinnaimpulsid. Usaldus USA investeeringute vastu on geopoliitiliste pingete, kõrge inflatsiooni, kasvava eelarvedefitsiidi ja poliitilise ebakindluse valguses juba langemas.
Keskpangad suurendasid oma kullavarusid pärast 2022. aasta Venemaa sanktsioone – kartuses, et neilt võetakse juurdepääs ka dollari- või eurovaradele. Analüütikud jäävad pikas perspektiivis „struktuuriliselt optimistlikuks“ ja ootavad lühiajalist hinnaeesmärki 2025. aasta lõpuks 3675 dollarit ja 2026. aastal üle 4000 dollari.