Ebaseaduslik sisseränne Euroopa Liitu on viimaste ÜRO andmete kohaselt eelmise aasta esimese kaheksa kuuga üldiselt vähenenud.
Siiski on hüppeliselt kasvanud saabujate arv Hispaania Kanaari saartele, mis asuvad Aafrika ranniku lähedal, mida kasutatakse üha enam hüppelauana Mandri-Euroopasse.
Ränne, nii seaduslik kui ka ebaseaduslik, on viimastel aastatel olnud kogu mandril peamine poliitiline küsimus, kusjuures paljude riikide parteid on hakanud tegelema rangema sisserändekontrolli platvormidega ning blokk ise kehtestab rangemad kogu ELi hõlmavad meetmed.
ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ametlike andmete kohaselt vähenes ebaseaduslike piiriületuste arv ELi lõunapiiridel jaanuarist augustini 35 protsenti.
Viimastel 9. septembri 2024 andmetel saabus sel aastal Vahemere ja Atlandi rändeteede kaudu ebaseaduslikult ELi ligi 115 000 migranti, võrreldes 176 252-ga eelmise aasta samal perioodil.
ELi piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex jagatud andmete kohaselt vähenes lõunapiiride loata ületamine eelmise aastaga võrreldes kokku 39 protsenti.
“Hädaolukord ei olnud eelmisel aastal numbriline ega olnud ka üleeelmisel aastal,” ütles IOM-i Vahemere büroo pressiesindaja Flavio di Giacomo The Associated Pressile.
Kõige sagedamini kasutatav ebaseaduslik rändetee on Põhja-Aafrikast üle Vahemere keskosa Itaaliasse.
IOMi ja Frontexi andmetel maabus sel aastal Itaalias tänavu 64 protsenti vähem migrante kui 2023. aasta samal perioodil.
Ekspertide sõnul on see ELi toetatud Tuneesia ja Liibüa repressioonide tulemus. See tuleb ka keset Itaalia valitsuse sammu arestida laevad, mis tema arvates aitavad migrante ületada.
Vahemere idaosas, mis on teine kõige enam kasutatav marsruut, kasutavad salakaubaveo võrgustikud nüüd kontrolli vältimiseks kiirpaate ja sihivad Kreeka ametivõimude sõnul Egeuse mere keskosas Türgi rannikust kaugemal asuvaid saari.
Meritsi ja maismaad pidi Kreekasse saabuvate migrantide arv kasvas aasta esimese kaheksa kuu jooksul 57 protsenti, näitavad ÜRO andmed.
Samal ajal on illegaalne Lääne-Aafrikast Atlandi ookeani kaudu Kanaari saartele, mis on kolmas enimkasutatav marsruut, enam kui kahekordistunud, augusti lõpu seisuga saabub saartele üle 25 500 migrandi – peamiselt Malist, Senegalist ja teistest Lääne-Aafrika riikidest -, teatab ÜRO.
Trend on Hispaania võimud valvel sügiseks, kui tingimused Atlandi ookeanil on reisi jaoks kõige soodsamad, kuid oht ei paista siiani potentsiaalseid migrante edasi lükanud olevat.
Täiskasvanud sisserändajad, kes jõuavad edukalt Kanaari saartele, liiguvad tavaliselt saartelt edasi ja suunduvad Mandri-Hispaaniasse ja ülejäänud mandrile.
Kuid tuhanded saatjata alaealised, kelle kohalik valitsus peab Hispaania seaduste kohaselt vastu võtma, on põhjustanud varjupaikades enneolematu ülerahvastatuse ning tekitanud saartel ja Madridis poliitilise kriisi.
Eelmise aasta alguses üritasid saarte juhid lasta Hispaania teistel piirkondadel jagada vastutust nende saatjata alaealiste eest, kuid see ei õnnestunud.
Kriis on jõudnud nii kaugele, et Hispaania peaminister Pedro Sánchez sõitis hiljuti kolme Lääne-Aafrika riiki, püüdes rännet piirata.
Senegalis allkirjastasid tema ja president Bassirou Diomaye Faye lepingud, et edendada Senegali kodanike ajutisi töövõimalusi Hispaanias ja kutseõpet Senegalis. Samuti leppisid nad kokku politseikoostöö tõhustamises.
Ta külastas ka Mauritaaniat ja Gambiat oma ringreisil piirkonnas, mis on Malis jätkuva vägivalla tõttu kogenud oma põgenike kasvu.
Vaatamata sellele, et Lõuna-Euroopasse ebaseaduslikult sisenevate rändajate arv on vähenenud mandri mandriosa teises otsas, on ebaseaduslikud piiriületused Ühendkuningriiki La Manche’i väina kaudu võrreldes 2023. aastaga suurenenud.
