“See on koloniaalne sõjalise agressiooni operatsioon, mille eesmärk on muuta Kariibi mere piirkond surmava vägivalla ja USA imperialistliku hegemoonia ruumiks.”
Brett Wilkinsi poolt
Venezuela presidendi Nicolás Maduro valitsus teatas 26ndal oktoobril, et riigi julgeolekujõud arreteerisid palgasõdurite rühma, kellel on sidemed USA Luure Keskagentuuriga (CIA). See juhtus vähem kui kaks nädalat pärast seda, kui president Donald Trump kinnitas oma luba CIA salajasteks operatsioonideks Lõuna-Ameerika riigi vastu.
Venezuela „teatab, et on kinni püüdnud palgasõdurite rühmituse, kellel on otsest teavet USA luureagentuurilt CIA ning on kindlaks teinud, et Trinidadi ja Tobago piirialadelt või Trinidadist endast või Venezuela territooriumilt on käimas valelipurünnak,“ seisab Venezuela valitsuse avalduses.
„See kavandatud aktsioon on täiuslik meeldetuletus USS Maine’i provokatsioonist ja Tonkini lahest, mis vallandasid 1898. aastal sõja Hispaania vastu Kuuba vallutamiseks ning võimaldasid USA Kongressil 1964. aastal anda loa osaleda lõputus sõjas Vietnami vastu, millest nad väljusid lüüasaamisena pärast Vietnami rahva loendamatut hävingut ja kahetsusväärseid inimohvreid,“ jätkub avalduses.
Venezuela on kinnitanud, et USA ja CIA palgasõdurid vangistati teel Trinidadist ja Tobagost, kavatsusega Venezuelasse imbuda ja käivitada valelipuoperatsioon. Nagu oodatud, on Trinidad end positsioneerinud baasina USA sekkumiseks piirkonnas.
„Peaminister Kamla Persad-Bissessari valitsus on loovutanud Trinidadi ja Tobago suveräänsuse, et tegutseda USA hegemoonilistele huvidele alluva sõjaväekolooniana ning muudab oma territooriumi USA lennukikandjaks sõjaks kogu Kariibi mere piirkonnas Venezuela, Colombia ja kogu Lõuna-Ameerika vastu,“ väitis Caracas.
Avaldus jätkub:
Washingtoni militaristliku tegevuskava ees kummardades ei kavatse Persad-Bissessar mitte ainult rünnata Venezuelat, riiki, mis on alati säilitanud energiakoostöö, vastastikuse austuse ja Kariibi mere integratsiooni poliitika ning katkestada meie ajaloolised vennalikud sidemed; ta rikub ka ÜRO põhikirja, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kuulutamist rahutsooniks, mille [Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus] heaks kiitis ning [Kariibi mere Ühenduse] põhimõtteid, mis kaitsevad kõiki Kariibi mere rahvaid.
Need ei ole kaitseõppused: see on koloniaalne sõjalise agressiooni operatsioon, mille eesmärk on muuta Kariibi mere piirkond surmava vägivalla ja USA imperialistliku hegemoonia ruumiks.
„Venezuela ei aktsepteeri ähvardusi üheltki USA vasallvalitsuselt. Me ei lase end hirmutada sõjaväeõppustest ega sõjahüüetest,“ seisab avalduses, lisades, et riik „kaitseb alati oma suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja õigust elada rahus välisvaenlaste ja nende vasallide eest“.
Venezuela süüdistus esitati USA ja Trinidadi ja Tobago ühiste sõjaväeõppuste taustal Kariibi mere piirkonnas ning sellele järgnes rida surmavaid USA rünnakuid laevade vastu, mille kohta Trumpi administratsioon väitis – ilma tõenditeta –, et need vedasid USA-sse narkootikume. Trumpi administratsiooni andmetel on eelmise kuu algusest alates Lõuna-Kariibi meres ja Vaikse ookeani piirkonnas toimunud USA paadirünnakutes hukkunud vähemalt 43 inimest.
Trinidad ja Tobago nõudsid Venezuelalt väidetava valelipuoperatsiooni kohta tõendeid, öeldes, et Ameerika Ühendriikidega ühise sõjalise operatsiooni “eesmärk on tugevdada võitlust rahvusvahelise kuritegevuse vastu ja suurendada vastupanuvõimet väljaõppe, humanitaartegevuse ja julgeolekukoostöö kaudu”.
Trumpi administratsioon – mis oli juba saatnud Lõuna-Kariibi mere piirkonda sõjalaevade armaada ja tuhandeid sõdureid – teatas 24ndal oktoobril, et on käskinud USS Gerald R. Fordi lennukikandja rünnakugrupil saata Venezuela rannikule, kus asuvad maailma suurimad naftavarud.
USA on sekkunud Venezuela asjadesse vähemalt 19. sajandi lõpust alates, alates Venezuela ja Suurbritannia piirivaidlusest 1895. aastal. Sellest ajast alates on Ameerika Ühendriigid aidanud kehtestada ja toetada jõhkraid diktaatoreid ning abistanud demokraatlike liikumiste õõnestamises, sealhulgas koolitades Venezuela vägesid piinamises ja repressioonides kurikuulsas USA armee Ameerika koolis.
21. sajandil on järjestikused USA administratsioonid, alates George W. Bushist, püüdnud nurjata endise presidendi Hugo Chávezi algatatud ja Maduro ajal jätkunud Bolivari revolutsiooni. Trumpi esimese administratsiooni ajal nurjas Venezuela palgasõdurite rühma, sealhulgas kahe ameeriklase, katse riiki tungida ja Maduro kukutada.
Majandus- ja Poliitikauuringute Keskuse uuringu kohaselt on USA majandussanktsioonide tagajärjel surnud ka kümneid tuhandeid venezuelalasi.
Pühapäeval CBS-i saates “60 minutit” Venezuela presidenti pilkates ütles Florida senaator Rick Scott: “Kui mina oleksin Maduro, suunduksin kohe Venemaale või Hiinasse.”
Venezuela kõrged ametnikud jäid aga USA viimase ohu ees trotslikuks.
„Impeerium ja selle kaasosalised üritavad taas Venezuela rahva suveräänset tahet painutada kuritegeliku majandusblokaadi abil, mis rikub räigelt ÜRO põhikirja ja rahvusvahelist humanitaarõigust,“ ütles Venezuela välisminister Yván Gil Pinto 27ndal oktoobril.
„Need teod pole mitte ainult ebaseaduslikud,“ lisas ta, „vaid ka ebatraditsiooniline sõjapidamine, millele me oleme kindlalt otsustanud vastu astuda ja mille me igas olukorras alistada oleme.“
