Kuigi keskendusime uusimalt USA valimistele, kasutas Austraalia valitsus seda ajaakent ära, teatades korraldusest, et kiirendada 2024. aasta väärinfo ja desinformatsiooni vastu võitlemise seaduseelnõu vastuvõtmist, vältides tõhusalt tavapäraseid parlamentaarseid protsesse ja menetluslikke samme, et kavandatud õigusaktid läbi suruda.
- novembril hääletas Esindajatekojas jaatavalt 73 leiboristist parlamendiliiget ja 6 sõltumatut parlamendiliiget. Nüüd on see kavas esitada senatile esmaspäeval, 18. novembril 2024.
Austraalias on avatud allkirjastamiseks petitsioon eelnõule vastu seismiseks.
ALLKIRJASTAGE PETITSIOON EELNÕU VASTU
Allpool on Sydneys NSW-s advokaadi Tony Nikolic artikkel Maryanne Demasi Substackis.
Nikolic on inimõiguste ja teadliku nõusoleku juhtumite erijurist. Ta analüüsib föderaalvalitsuse esitatud valeinformatsiooni seaduseelnõu ja selle mõju sõnavabadusele.
Keset hiljutist Trumpi valimisvõitu on kriitilised siseküsimused märkamatult mööda libisenud. Näib, et valitsus on edendanud oma vastuolulist 2024. aasta väärinfo ja desinformatsiooni vastu võitlemise seaduseelnõu (Combatting Misinformation and Disinformation Bill 2024), samal ajal kui avalikkus on olnud mures.
Tähelepanu kõrvalejuhtimise korral riskivad austraallased vabaduste kaotamisega, kuna see kavandatud õigusakt edeneb vaikselt. Seaduseelnõu eesmärk on takistada valede levikut, mis võivad kahjustada rahvatervist, riiklikku julgeolekut ja majandust.
Sellega kehtestatakse trahvid, karistused ja isegi neile võimalikud vangistused, kes levitavad seda, mida valitsus määratleb kui “väärinfot“ (‘misinformation’) või “desinformatsiooni“ (‘disinformation’), mis iseenesest võib selle kohtlemise mitmetähenduslikkuse ja subjektiivse olemuse tõttu sattuda valeinformatsiooni ohvriks.
Kuigi seda tembeldatakse vahendiks, mis kaitseb avalikkust kahjuliku valeinformatsiooni eest, kujutab see endast jahutavat sammu valitsuse ülereageerimise suunas, surudes turvalisuse ja korra varjus maha inimeste hääle.
Selle keskmes sümboliseerib see taganemist avatud diskursuse ja demokraatliku vabaduse ideaalidest ning püüab kontrollida narratiivi, lämmatades teisitimõtlemist ja arutelu ning kehtestades valitsuse tõe ülima väravavahina.
Kiirustades teisitimõtlejate vaigistamise ja kõne reguleerimisega on valitud esindajad unustanud, et vabadus ei ole valitsuse kingitus. Sõnavabadus ei ole ohtlik; see on ravi valeinformatsioonile, eelarvamustele ja kallutatusele. Just arvamuste kokkupõrke, takistamatu arutelu ja ideede vahetamise kaudu leiame ühiskonnana tõe.
Seaduseelnõu paragrahvi 14 punkt b on suunatud rahvatervisega seotud nn desinformatsioonile, mis tekitab murettekitavaid küsimusi teadusliku diskursuse tuleviku kohta. Kui valitsused väidavad, et neil on õigus otsustada, mis on kehtiv teadus, riskivad nad läbimurdeliste avastuste vaigistamisega ja ühiskonna stagnatsiooni hukkamõistmisega.
Samamoodi keelatakse paragrahvi 14 punktiga f majandusküsimustega, eelkõige finantsturgudele kahjulikuks peetava teabega seotud teabe levitamine. See mitte ainult ei kaitse ettevõtete eliiti kontrolli eest, vaid lämmatab ka rikkumisest teatajaid, kes võivad paljastada majandusliku manipuleerimise või korruptsiooni. Maailmas, kus majanduslik ebaõiglus on ohjeldamatu, tagab see säte, et võimsad jäävad vaidlustamata.
Kuigi Austraalia põhiseadus ei sätesta selgesõnalist õigust sõnavabadusele nagu Ameerika Ühendriikide [põhiseaduse esimene parandus, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvides 44–46. – toim.]. Sõnavabadus on oluline nii iseseisvalt kui ka teiste vabaduse teostamise ja demokraatia toimimise eeldusena, sellest johtuvalt on kaudne poliitilise suhtluse vabadus osa meie demokraatlikust traditsioonist. Austraalia ülemkohus on korduvalt kinnitanud arvamust, et avatud arutelu, eriti valitsuse poliitika üle – on toimiva demokraatia jaoks ülioluline.
Toetudes John F. Kennedy ja Franklin Delano Roosevelti sõnadele, usun, et sõnavabadus ei ole mitte ainult demokraatlik õigus, vaid nurgakivi ühiskonnale, kus tõde valitseb võimu üle. See ei tohiks olla kaudne, vaid pigem absoluutne.
Kui valitsusest saab ainus tõe üle otsustaja, avab see ukse korruptsioonile ja türanniale. Kui kodanikud kardavad liiga palju sõna võtta, võib valitsus oma rõõmsameelse bürokraatia ja ettevõtlussektoriga tegutseda ilma vastutuseta, mis viib usalduse vähenemiseni institutsioonide vastu.
Austraalia seaduseelnõu ei ole üksikjuhtum, vaid osa laiemast autoritaarsuse suundumusest, mida oleme kogu ajaloo jooksul näinud. Kolmas Reichi perioodil kasutas valitsus propagandat narratiivi kontrollimiseks, teisitimõtlemise mahasurumiseks ja selle väänatud ideoloogia edendamiseks. Nõukogude Liidus vaigistati, lämmatati või hukati teisitimõtlejaid regulaarselt partei liini kahtluse alla seadmise eest. Hiina Rahvavabariigis on valitsuse kontroll teabe üle peaaegu täielik. Suur tulemüür takistab kodanike juurdepääsu filtreerimata teabele, tagades, et kommunistliku partei narratiiv jääb domineerivaks. Ja ärgem unustagem, kuidas Valge Maja administratsioon püüdis sundida sotsiaalmeedia platvorme vaigistama ja halvustama kodanikke, kes väljendavad ebasoosingus olevaid vaateid.
Sisule juurdepääsu kontrollivate asutuste roll
Austraalia valeinformatsiooni seaduseelnõu taga seisvad institutsioonid – meediaorganisatsioonid, valitsusasutused, üldiselt õigusriiki kaitsvad institutsioonid ja reguleerivad asutused – ei ole neutraalsed tõe üle otsustajad. Pigem on nad sisule juurdepääsu kontrollijad, kes filtreerivad ja desinfitseerivad teavet oma huvide kaitsmiseks. Selline bürokraatlike kihtide keeruline koosmõju loob omakasupüüdliku süsteemi, kus teabevoogu kontrollitakse rangelt ja igasugune oht status quo’le neutraliseeritakse kiiresti.
Kui teave filtreeritakse läbi bürokraatiakihtide, kaotab see oma tõe, muutudes moonutatuks ja lahjendatuks, et see sobiks kontrollijate tegevuskavaga. Kodanikena peame endalt küsima: kes saab sellest kontrollist kasu? Vastus on selge – võimulolijad.
Nagu olime Covidi ajal näinud, tulistas Austraalia politsei teisitimõtlejaid kummikuulidega, et protestida valitsuse ülereageerimise vastu, vahistas ja vangistas inimesi meeleavaldustel rääkimise ja riigipiiride ületamise eest lihtsalt selleks, et olla koos oma peredega. Nad vahistasid raseda ema Facebooki postitamise eest, korraldasid läbiotsimisi arstide operatsioonides, konfiskeerisid konfidentsiaalseid patsiendifaile ja kustutasid need registrist, et suurendada teadlikkust kõrvaltoimetest või anda teavet alternatiivsete ravimeetodite kohta.
Võitlus tõe ja demokraatia eest
Eelnõu on otsene oht sõnavabadusele, demokraatlikele põhimõtetele ja tõe poole püüdlemisele. Teisitimõtlejate vaigistamise ja narratiivi kontrollimisega paneb valitsus aluse autoritaarsusele, kus korruptsioon ja väärteod õitsevad varjudes.
Tee edasi, mis säilitab vabaduse ja sõnavabaduse, kasutamata seaduseelnõus välja pakutud drakoonilisi meetmeid, hõlmab olemasolevate demokraatlike raamistike tugevdamist, edendades samal ajal läbipaistvust, vastutust ja avatud arutelu.
Kõne mahasurumise asemel peaksid valitsused investeerima riiklikesse haridus- ja meediapädevuse programmidesse, et anda kodanikele võimalus teavet kriitiliselt hinnata, „õpetada neile, kuidas mõelda, mitte mida mõelda“. Edendades teadlikku elanikkonda, vähendab valitsus vajadust tsensuuri järele ja julgustab konstruktiivset arutelu.
Kodanikena peame sellele meie õiguste riivele vastu seisma iga kiuga. Peame nõudma läbipaistvust, vastutust ja vabadust rääkida oma tõtt. Lubades sellel seaduseelnõul läbi minna, riskime selle vabaduse kaotamisega – ja koos sellega ka demokraatia põhiolemuse.
Tõde on teadmine, mida hoiab tagasi vägi. Inimeste kohus on tagada, et võim ei vaigistaks tõde. Austraalia pärand ei seisne tsensuuris ja kontrollis, vaid vabaduses ja julguses. Poliitilistel esindajatel oleks hea seda meeles pidada.
Op Ed kohandatud filmist „Pealtnägija“, september 2024.
Toimetas Revo Jaansoo (10.11.2024)
Allikas: Maryanne Demasi – Substack
Maryanne Demasi kohta
PhD Maryanne Demasi on uuriv ajakirjanik, kes kirjutab veebimeediale ja tipptasemel meditsiiniajakirjadele. Üle kümne aasta oli ta Austraalia ringhäälingukorporatsiooni (ABC) telesaatejuht.
AFL Solicitors direktor ja Sydneys NSW advokaat Tony Nikolici oli sulgemiste ja mandaatide tõrjumisel eesliinil, et esindada töö kaotanud inimesi. Nikolici astus vastu tervishoiuministrile Brad Hazzardile ülemkohtus, mida vaatasid otseülekandes kümned tuhanded inimesed. Nikolici e-post: admin@aflsolicitors.com.au ja telefon: (02) 9892-2298.
