Sotsiaalne punktisüsteem Šveitsis – riigi rahastatud ja plahvatuslike tulevikuväljavaadetega
Sotsiaalse punktisüsteemi – kodanike digitaalse hindamise nende käitumise põhjal – teemat arutatakse praegu Šveitsis ja mitte ainult teoreetiliselt. TA-SWISS kompetentsikeskus viib läbi põhjalikku uuringut, milles uuritakse võimalikke riske ja võimalusi. Vaieldav aspekt on see, et projekti rahastab otse riik, mis tekitab küsimusi, kas selliseid tehnoloogiaid saaks tulevikus kavandatava e-ID-ga siduda.
Kes rahastab TA-SWISSi – ja miks?
TA-SWISS on Šveitsi Teaduste Akadeemiate juures asuv tehnoloogia hindamise keskus. Seda rahastab Haridus-, Teadus- ja Innovatsiooniamet (SERI), st föderaalsetest vahenditest. Akadeemiad kannavad osa oma riiklikust baasrahastusest otse TA-SWISS-ile üle (allikas).
Ametlik ülesanne: teavitada poliitikuid ja avalikkust varakult uute tehnoloogiate võimalustest ja riskidest. Sotsiaalse hindamise uuring peaks olema aluseks otsustajatele võimalike õigusraamistike arutamiseks enne vastavate süsteemide elluviimist.
Miks on valitsus sotsiaalsest punktiarvestusest huvitatud?
TA-SWISSi andmetel ei ole sotsiaalne hindamine pelgalt Kaug-Ida nähtus. Isegi demokraatlikes riikides on juba olemas lähenemisviisid kodanike hindamiseks andmeanalüüsi põhjal – näiteks krediidikontrollide, kindlustusmudelite või algoritmiliste riskihindamiste kaudu.
Valitsuse rahastatud uuringu eesmärk on luua „objektiivne alus sotsiaalsele diskursusele“. Kriitikud näevad aga ka ohtu, et sellised uuringud sillutavad poliitiliselt teed hilisemale rakendamisele – eriti kui digitaalsete identiteetide infrastruktuur on juba olemas (allikas).
Võimalikud tagajärjed: andmekaitse kadumisest digitaalse kontrollini
Uuring ise viitab rahvusvahelistele näidetele – peamiselt Hiina sotsiaalse krediidi süsteemile – ja analüüsib võimalikke lääne variante. Võimalikud tagajärjed:
- Privaatsuse kaotus: Isikuandmeid erinevatest eluvaldkondadest saaks tsentraalselt koguda ja hinnata.
- Digitaalse käitumise kontroll: teatud tegevuste premeerimine või karistamine võiks olla igapäevaellu peenelt integreeritud.
- Järkjärguline kasutuselevõtt: esialgsed rakendused võivad tunduda kahjutud (nt krediidiskoori või liikluskäitumise jaoks), kuid hiljem viivad need põhjaliku jälgimiseni.
Šveitsi andmekaitsevolinik on juba hoiatanud, et tehnoloogilisi süsteeme laiendatakse sageli järk-järgult ja et hilisemad piirangud on seejärel poliitiliselt vaevalt jõustatavad (allikas).
Milline roll võiks olla e-ID-l?
Kavandatav valitsuse e-ID on mõeldud turvalise digitaalse identiteedina – ametlikult valitsuse tehingute, tervishoiuteenuste või veebipõhiste lepingute jaoks. Kuid just see funktsioon muudab selle tehniliselt ühilduvaks sotsiaalsete hindamissüsteemidega:
- Unikaalne määramine: iga kodaniku toimingut saab e-ID kaudu selgelt isikule määrata.
- Andmete integreerimine: terviseandmeid, maksuteavet, liikumisprofiile ja veebikäitumist saab koondada ühe keskse profiili alla.
- Rahvusvaheline surve: Globaalselt ühendatud digitaalses ruumis võiksid rahvusvahelised standardid muuta e-ID käitumise hindamiseks kasutatavaks.
TA-SWISS rõhutab, et sotsiaalset punktisüsteemi Šveitsis praegu plaanis ei ole, kuid kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et e-ID tehniline taristu looks sellise süsteemi keskse eelduse (allikas).
Kokkuvõte: Valgustumise ja kursi seadmise vahel
Ametlikult aitab valitsuse rahastamine TA-SWISS-i uuringule luua läbipaistvust ja võimaldada poliitilist valmisolekut. Kuid ajal, mil digitaalse identiteedi süsteeme, näiteks e-ID-d, poliitiliselt propageeritakse, tekib küsimus:
Kas see on lihtsalt analüüs või luuakse alus ka potentsiaalselt põhjalikule digitaalse kodaniku hindamisele?
