Lisa 24.06.2025:
Protsendid on parandatud.
Saksamaa Ametiühingute Keskliidu (DGB) uuringu kohaselt soovib enamik elanikkonnast miinimumpalga tõusu, kuid Liidunõukogu hääletas 2024. aastal selle vastu. Kõrgema miinimumpalga poolt on häid põhjuseid, teoreetilisi argumente ja empiirilisi tõendeid.
Saksamaa Ametiühingute Keskliidu (DGB) uuringu kohaselt soovib enamik elanikkonnast miinimumpalga tõusu 15 euroni tunnis. See on oluline ka seetõttu, et kõrgema miinimumpalga kasuks on nii teoreetilisi argumente kui ka empiirilisi tõendeid. [2]
Miinimumpalk on vajalik, kuna madalapalgalised ei saa väljaspool tööaega madala elukallidusega riiki pendeldada. Palgad peavad alati tõusma ka inflatsioonimäära ja tootlikkuse kasvu võrra (kuldpalga reegel), sest vastasel juhul puudub nõudlus kaupade ja teenuste näol loodud lisaväärtuse järele. Palgad ei ole mitte ainult ettevõtete suurim kulu, vaid ka teiste ettevõtete suurim sissetulekuallikas. See areng peab kehtima kõigi töökohtade kohta, isegi nende kohta, kus tootlikkuse kasvu ei toimu, sest vastasel juhul jäävad üksikud töökohad pikas perspektiivis vabaks.
Siiski ei ole ettevõtetel, kes kompenseerivad konkurentsivõimetut ehk madalamat tootlikkust madalamate palkadega, mingit põhiõigust eksisteerida. Kõrged palgad on seevastu tootlikkuse edasiviiv jõud. Motiiv on soetada kaasaegseid seadmeid ja masinaid seda väiksem, mida madalamad on palgad.
Alates miinimumpalga kehtestamisest Saksamaal on see tõusnud 8,50 eurolt (2015) 12,41 eurole (2024) tunnis, mis on 46% tõus. Keskmine palk Saksamaal tõusis samal perioodil 43,39 eurolt (2015) 57,17 eurole (2024) tunnis, mis on 35% tõus. Miinimumpalk on aga kuni 2022.–2023. aastani tõusnud vähem kui keskmine palk. [1, ZCPIN] [1, UVNT] [1, NLHT]
[1, ZCPIN] [1, UVNT] [1, NLHT]
Alates euro kasutuselevõtust kuni miinimumpalga kehtestamiseni tõusis tarbijahinnaindeks 100%-lt 126%-le (1999–2014) ehk 1,74% aastas. Alates miinimumpalga kehtestamisest kuni pandeemiast ja sanktsioonidest tingitud hinnašokini tõusis tarbijahinnaindeks 105%-ni (2015–2019) ehk 1,06% aastas. Seega ei ole miinimumpalgale järgnenud inflatsioonimäära märgatavat tõusu.
[1, ZCPIN] [1, UVNT] [1, NLHT]
[1, ZCPIN] [1, UVNT] [1, NLHT]
See dünaamika on täiesti loogiline. Mida kõrgem on sissetulekuklass, seda väiksem on miinimumpalga tõusu mõju. Nominaalpalga tõusust suuremad hinnatõusud aga vähendavad nõudlust. Seetõttu on tarnijatel stiimul hoida hindu võimalikult madalal, et säilitada nõudlus nendest sissetulekuklassidest, mis miinimumpalga tõusust kasu ei saa. See surve säilitada nõudlus isegi miinimumpalga tõusu korral ja konkurents teiste tarnijatega hoiavad hinnataseme madalal isegi miinimumpalga tõusu korral. [3]
Allikas:
[1] AMECO andmebaas
https://economy-finance.ec.europa.eu/economic-research-and-databases/economic-databases/ameco-database_en
[2] Laialdane toetus 15-eurose miinimumpalga kehtestamisele: kaks kolmandikku sakslastest on selle poolt 2025-06-05
https://www.dgb.de/presse/pressemitteilungen/agenturzitat/breite-unterstuetzung-fuer-15-euro-mindestlohn-zwei-drittel-der-deutschen-dafuer/
[3] Bundestag hääletas miinimumpalga tõstmise vastu 2024-04-25
https://www.bundestag.de/dokumente/texarchiv/2024/kw17-de-mindestlohn-999786
