Pandeemiast kliimadiktatuuriks? Hollandi valitsuse aruanne paljastab hirmutavaid fakte.
2024. aasta detsembris Hollandi parlamendile saadetud suures osas ignoreeritud, kuid plahvatusohtlikus kirjas tunnistas kliimaminister Christianne van der Wal avalikult seda, mida paljud kriitikud on aastaid kartnud: „kliimakaitse” võib tulevikus olla õiguslikuks aluseks selliste põhiliste kodanikuõiguste nagu liikumisvabaduse piiramiseks. Viide „üldisele huvile” – mida kunagi koroona-aastatel kasutati sulgemiste, komandanditundide ja kogunemiskeeldude õigustamiseks – on nüüd tagasi. Seekord kliima nimel.
Sõnastus on kuiv ja juriidiliselt korrektne, aga sisu plahvatusohtlik:
ministri sõnul võiks fossiilkütustel põhinevate toodete reklaami keelata kogu EL-is, isegi kui see piirab „kaupade ja teenuste vaba liikumist“. Eeltingimus: see peab olema „proportsionaalne“ – see tähendab poliitiliselt õigustatav. Igaüks, kes ei mõtle koroonaviiruse pandeemia ajal kasutatud retoorilistele nippidele, on lurjus.
COVIDist CO₂-ni: Sama skript rohelisega
Paralleelid on silmatorkavad:
- Sel ajal oli moto: „Tervisekaitse enne vabadust.“
- Tänapäeva moto on: „Kliimakaitse enne vabadust.“
- Tol ajal: digitaalsed vaktsineerimistunnistused.
- Täna: CO₂-kontod, liikumiskulude eelarved ja 15-minutilised linnad.
- Tol ajal: karantiinid ja sisenemiskeelud.
- Varsti? Reisipiirangud seoses „kliimamõjuga”.
Tegelikkuses on see sama kontrollimudel, lihtsalt uue sildiga. COVID oli katsetus – kliimamuutused on püsiv seisund. Ja: kuigi koroonaviiruse meetmeid õigustati endiselt erakorraliste määrustega, käib nüüd töö püsivate õiguslike aluste kallal – mis põhinevad ELi õigusel.
EL silmapiiril: riiklik mall – riikideülene rakendamine
Haagis sõnastatav ei ole üksikjuhtum. Argument põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 36. See lubab põhivabaduste piiramist, kui need teenivad „üldist hüve“. Mis see „üldine hüve“ täpselt on – seda määravad vastavalt vajadusele Brüsseli ja Strasbourgi poliitilised eliidid.
Täpsemalt öeldes tähendab see seda, et kui Hollandil lubatakse kehtestada fossiilkütuste reklaamikeeld, saavad teised riigid sama teha. Ja see, mis esialgu mõjutab ainult reklaami, võib homme mõjutada ka sõidukeelde, lennureise, liha tarbimist või küttesüsteemi reguleerimist.
Rahvastiku kontroll tagaukse kaudu
„Kliimakriisi” ettekääne on sama sobiv kui „tervishoiualane hädaolukord” – mõlemad on emotsionaalselt laetud teemad, mida saab kasutada teisitimõtlemise moraalseks delegitimeerimiseks. Need, kes ei osale, tembeldatakse „kliimamuutuste eitajateks” või „ühiskonnaohtudeks”.
Aga asi pole enam keskkonnakaitses. See puudutab süsteemi juhtimist:
- Tarbimise ja liikuvuse tsentraalne kontroll
- Digitaalsed ID-d käitumise jälgimiseks
- CO₂ normeerimine kui uus sotsiaalse distsipliini instrument
- Geopoliitiline koordineerimine rohelise lipu all
Kokkuvõte: Kliimakriis on uus hädaolukord
See, mida Hollandis “ametlikult” öeldi, oli varem vaid kriitikute hoiatus. Nüüd on see mustvalgelt selge: liikumisvabadus – üks põhilisemaid inimõigusi – tuleb ohverdada, kui see teenib “kliimat”.
COVID oli alles algus. Nüüd rakendatakse malli järgmise globaalse probleemi lahendamisel. Mitte Maa kaitsmiseks, vaid selle elanike distsiplineerimiseks.
Rahvastiku kontroll 2.0 – seekord CO₂-nõuetele vastav.
