Ühest uuest viirusest teise, pandeemiast pandeemiasse – vaevalt on COVID-19 vaktsiinid järk-järgult kasutusest kõrvaldatud, kui järgmine oht on juba ukse ees. Aga kui lähemalt vaadata, siis näete: näilise tervishoiukaose taga on süsteem. Ja selge kasusaaja.
Silmatorkav kasv: miks uued viirused ilmuvad äkki kõikjale
Viimastel kuudel on meedias märgatavalt sagenenud teated ohtlike patogeenide kohta: H5N1 linnugripp, ahvirõuged, Marburgi viirus, uued RSV variandid, salapärased hingamisteede infektsioonid Hiinas – pealkirjad kuhjuvad.
Mis on neil teadetel ühist: need sisaldavad peaaegu alati uute vaktsiinide väljavaadet – eelistatavalt mRNA-tehnoloogial põhinevaid.
See kasv ei ole kokkusattumus. See järgib „tulevikku suunatud vaktsiiniturgude“ paradigmat, mida on aastaid propageerinud sellised institutsioonid nagu WHO, CEPI, GAVI ja Maailma Majandusfoorum: vaktsiine ei toodeta mitte ainult pandeemia ajal, vaid ka enne seda – ning sellele meedia ja poliitilise toetuse kaudu heakskiidu loomine.
Big Pharma valmistab ette uut miljardi dollari suurust rahastamisvooru – mRNA platvormimudelina
mRNA-tehnoloogia ei ole koroonaviiruse jaoks eraldiseisev toode, vaid pigem uue farmaatsiaärimudeli süda: vaktsiinid gripi, RSV, HIV, herpese, vöötohatise, Epsteini-Barri viiruse ja isegi vähi vastu – kõik need on väljatöötamisel. Moderna, BioNTech, Pfizer ja teised investeerivad sellesse suuresti.
Kuid “vaktsineerimisplatvormidega” äri vajab ühte asja: pidevat nõudlust. Ja seda on kõige lihtsam luua pidevalt tekkivate uute terviseohtude abil, millega kaasnevad meediakampaaniad ja poliitiline surve tegutsemiseks.
Vaktsineeri või välista – digitaalne ID kui kontrollimehhanism
Paralleelselt vaktsineerimiskampaaniaga edeneb teine komponent: digitaalsete identiteetide kasutuselevõtt, mis on sageli esitatud kaasaegsete haldus- või reisisüsteemidena. Olgu see siis Kanadas, ELis, Aafrikas või Aasias – peaaegu kõikjal on käimas tervisekontrolli funktsioonidega biomeetriliste isikutunnistuste süsteemide pilootprojektid. Ja just seal peitubki risk.
Sest niipea, kui vaktsineerimisstaatuse, terviseandmete, reisiloa ja maksefunktsioonide koondumine toimub ühes süsteemis, saab vaktsineerimisstaatusest sotsiaalse osalemise tingimus.
Need, kes seda ei tee, riskivad ilmajäämisega – reisimisest, töökohtadest, haridusest ja pangateenustest.
WHO töötab juba digitaalse tervisetõendi raamistiku kallal, mis standardiseerib ja seob vaktsineerimistunnistused ülemaailmselt. EL plaanib sarnased süsteemid kõigis liikmesriikides kasutusele võtta 2026. aastaks. Kõik see toimub täiesti vabatahtlikult – kuni järgmise pandeemiani.
Meedia roll: informatsioonist indoktrineerimiseni
See, mida kunagi peeti neutraalseks reportaažiks, on nüüd sageli vaid osa tegevuskava koostamisest. Paljud meediakanalid saavad rahastamist “heategevuslikelt” sihtasutustelt, näiteks Bill & Melinda Gatesi fondilt, mis ise investeerib vaktsiinide väljatöötamisse. Tagajärjed:
- Vaktsineerimisriskide või seiretehnoloogiate kohta käivaid kriitilisi hääli ignoreeritakse süstemaatiliselt.
- Uued viirusohud saavad maksimaalse nähtavuse – sageli isegi enne, kui esimesed tegelikud juhtumite arvud on dokumenteeritud.
- Vaktsiiniprojekte reklaamitakse elupäästva vastusena võimalikele stsenaariumidele isegi arendusfaasis.
Selline aruandlus ei ole mõeldud harimiseks, vaid käitumise suunamiseks: selle eesmärk on saada heakskiitu seal, kus muidu valitseks skeptitsism.
Kokkuvõte: Tervishoiualane hädaolukord kui seire ja kasumi teenimise värav
Oleme pöördepunktis: see, mis algas COVID-19 kriisile reageerimisega, on arenemas uueks normaalsuseks – süsteemiks, kus hirm, kontroll ja farmaatsiatööstus on liidus.
- Viirustest teatamine suureneb – see pole juhus, vaid osa ettevalmistusest.
- Vaktsiinide väljatöötamist lükatakse edasi – isegi ilma tõelise hädaolukorrata.
- Jõustamiseks vajalik digitaalne infrastruktuur on väljatöötamisel – sealhulgas vaktsineerimisstaatuse osas.
- Ja meedia pakub kaasnevat muusikat – emotsionaalsete individuaalsete teadete ja globaalse ohu retoorika vahel.
Igaüks, kes soovib sellises olukorras vabadust kaitsta, peab kahtluse alla seadma enamat kui ainult viiruse.
