Austria tervishoiualgatus: avaldus pandeemiavastase lepingu kohta

Kuigi Eesti valitsus lõpetas maskikohustuse juba 2022. aasta kevadel, kerkivad nüüd taas küsimused, kes otsustab tulevikus rahvatervise üle – kas Eesti rahvalt mandaadi saanud institutsioonid või hoopis rahvusvaheline organisatsioon, nagu WHO? Austrias kogub hoogu vastuseis uuele WHO pandeemialepingule ja muudetud rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele (2024), mida meditsiiniliidud peavad läbipaistmatuks ja demokraatlikult legitiimsuseta ohuks rahvuslikule enesemääramisele. Samad lepingud seovad ka Eestit, seetõttu puudutab sama arutelu otseselt ka meie põhiseaduslikku korda ja inimõigusi. Artiklis avaldatud Austria teadlaste pöördumine heidab TKP teadus ja ajaveebis Thomas Oysmüller kriitilise pilgu WHO kavadele ning kutsub üles avalikuks aruteluks enne, kui otsused muutuvad pöördumatuks.

Rohujuure tasandi kodanikuliikumise algatus „Health for Austria“ on esitanud Austria parlamendile avalduse, milles selgitatakse WHO pandeemialepingu ja tervise-eeskirjade reformi sisu ning võimalikke mõjusid liikmesriikide suveräänsusele ja põhiõigustele.

Maist saadik on parlamendis arutusel kodanikualgatus WHO lepingu ratifitseerimise vastu, mille algatas Austria Vabaduspartei (FPÖ). Üle 10 000 toetusallkirja saanud petitsioon ületab seadusliku arutamiskünnise ning tuleb menetleda hiljemalt juuni lõpuks.

Oluline on rõhutada, et sõltumata petitsiooni algataja poliitilisest taustast on selle käsitlemine demokraatliku ja parlamentaarse riigikorra seisukohalt hädavajalik. Tegemist on otsedemokraatia vahendiga, mis kajastab rahvaalgatusõigust ja nõuab sisulist arutelu rahvusvaheliste kohustuste üle, millel võib olla ulatuslik õiguslik mõju.

Lisaks saab avaldusi esitada ka parlamendifraktsioonidele, tagades, et kõik saadikud on petitsiooni sisust ja avalikkuse seisukohtadest teadlikud.

Petitsiooni saab toetada siin.

Kokku on esitatud esitatud 27. mai varahommikuse seisuga 193 ametlikku avaldust. Kõigi viie parlamendierakonna fraktsioonid – või täpsemalt nende esindajad – on nende avaldustega varustatud. Seetõttu ei saa ükski rahvasaadik põhjendatult väita, et tal puudus teave petitsiooni sisu ja kodanike seisukohtade kohta.

Eelmisel nädalal esitas avalduse ka Austria teadusalgatus „Tervis Austriale“. Ta on ka see, kellel on kõige rohkem toetust. Avaldus petitsiooni kohta, mis käsitleb WHO pandeemialepingu heakskiitmata jätmist, esitajaks on FPÖ parlamendiliige Marie-Christine Giuliani-Sterrer.

Avaldus, mis antakse üle parlamendiliikmetele:

Kutse lükata tagasi muudetud rahvusvahelised tervise-eeskirjad ja jätta ratifitseerimata WHO pandeemialeping

Rahvusvaheliste õiguskohustuste kujundamine, mis puudutab rahvatervise juhtimist, peab lähtuma mitte ainult meditsiinilisest ratsionaalsusest, vaid ka õiguspärasuse, läbipaistvuse, demokraatliku kontrolli ja inimõiguste põhimõtetest. Just neid kriteeriume ei täida läbivaadatud rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR) ega WHO kavandatav pandeemialeping.

Teadusalgatus „Health for Austria“ kutsub Rahvusnõukogu liikmeid üles kasutama oma põhiseaduslikku pädevust ja hääletama vastu nii 2024. aasta Maailma Terviseassambleel heaks kiidetud IHR muudatustele kui ka pandeemialepingu ratifitseerimisele. Avalduse kohaselt kujutavad need rahvusvahelised aktid ohtu mitte üksnes riiklikule suveräänsusele, vaid ka patsientide enesemääramisõigusele ja arsti kutse-eetikale.

Tervishoid ei saa olla tsentraliseeritud ega allutatud rahvusvahelisele autoriteedile, eriti juhul, kui seda autoriteeti rahastavad suures osas eraõiguslikud sihtasutused ja lobigrupid. Tervis on oma olemuselt isikupõhine ja meditsiiniline ravi peab lähtuma patsiendi individuaalsetest vajadustest. Puudub universaalne lahendus, mis sobiks kõigile – isegi patogeennakkuste puhul. Arstiteadus rajaneb diferentseeritud diagnoosimisel ja ravil, mille keskmes on patsiendi autonoomia.

Just see autonoomia – õigus keelduda ravist, õigus saada alternatiivset nõu, õigus valida oma ravi – seatakse nende WHO dokumentide kaudu löögi alla.

Üheksa punkti, mis tekitavad tõsiseid õiguspäraseid kahtlusi:

1. WHO soovitustel on kavas anda siduv jõud kõigile liikmesriikidele, kuigi neid on ka varem rakendatud ilma vastupanu ja õigusliku siduvuseta.
2. Ainult WHO peadirektorile antakse voli otsustada, millal ja kas kuulutada välja pandeemia või rahvatervisealane hädaolukord.
3. Peadirektor määrab ise oma nõuandjad ega ole nende otsuste ega soovitustega seotud. Miks ei allu selline kriitiline funktsioon rahvusvahelisele, demokraatlikult legitimeeritud ekspertkogule?
4. On põhiseadusega vastuolus, kui rahvusvahelise organisatsiooni juht – kes ei ole kunagi demokraatlikult valitud – saaks määrata Austria sisepoliitilisi meetmeid, alates sulgemistest kuni meditsiiniliste sunnivõteteni.
5. Ühele inimesele sellise otsustusõiguse koondamine muudab ta poliitiliste ja majanduslike mõjutuste suhtes haavatavaks.
6. WHO rahastamine tugineb suures osas sihtotstarbelistele eraannetustele, mis võimaldavad annetajatel suunata organisatsiooni tegevust ja prioriteete.
7. Iga pandeemia väljakuulutamine mõjutab otseselt uute ravimite heakskiitmise protsesse ja võib seeläbi ohustada ravimite ohutust.
8. Pandeemialeping loob võimaluse tsensuuriks, andes WHO-le volituse otsustada, milline teave on „vale” ja milline „õige”.
9. WHO otsuste üle puudub tõhus demokraatlik järelevalve: ei Maailma Terviseassamblee ega WHO Täitevkomitee ole loodud igapäevaste ja operatiivsete otsuste sisuliseks kontrollimiseks.

WHO survestab suveräänseid riike? Austria peab kaitsma oma põhiseadust ja rahvusvahelist õiguskorda

Aega on napilt. Austria Vabariigil on vaid kuni 19. juulini 2025, et rahvusvaheliselt vaidlustada muudetud rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR) ning takistada nende automaatselt siduvaks muutumist. Kui see võimalus kasutamata jätta, seotakse riigi käed tulevaste tervise- ja pandeemiakriiside haldamisel ülemaailmse struktuuriga, mida juhib üksainus, demokraatiliselt mittevalitud isik – WHO peadirektor.

Kuid kõige häirivam on asjaolu, et need määrused võeti vastu ilmselgelt ebaseaduslikult. Nimelt nõuab WHO põhikiri selgelt, et kõik liikmesriigid peavad saama mustandteksti vähemalt neli kuud enne Maailma Terviseassamblee (WHA) hääletust. See reegel on olemas põhjusega: tagada liikmesriikidele aeg konsulteerimiseks, analüüsimiseks ja avaliku debati korraldamiseks. 1. juunil 2024 vastu võetud IHR muudatused rikuvad seda põhimõtet otseselt.

See pole pelgalt tehniline eksimus. See on rahvusvahelise õiguse rikkumine – mis seab ohtu mitte ainult Austria põhiseaduslikku korda, vaid ka kogu Euroopa demokraatliku otsustusprotsessi usaldusväärsuse.

Lisaks sellele, pandeemialeppe lõplik tekst, mille eeldatav vastuvõtmine toimub 19. mail 2025 WHA-l, ei olnud avalikkusele kättesaadav isegi veel 16. aprillil 2025, kui valitsustevaheline läbirääkimisorgan oma töö lõpetas. Ka siin rikuti neljakuulist etteteatamise reeglit, mida WHO ise oma menetlusdokumentides nõuab. See tähendab, et liikmesriigid, sealhulgas Austria, peavad hääletama dokumendi üle, mille sisu ei ole olnud allutatud ei parlamentaarsele ega avalikule kontrollile.

Selline läbipaistmatuse ja kiirustamise muster seab küsimärgi alla kogu WHO legitiimsuse. Kas ülemaailmne terviseagentuur on kaldumas rahvatervise kaitsjast poliitilise survehoovana tegutsevaks struktuuriks, mille kaudu kaob riikide suveräänne otsustusõigus kriisiolukordades?

Me nõuame, et Austria valitsus võtaks vastutuse oma rahva ees – põhiseadusliku kohustuse, millele viitavad nii Austria põhiseadus (B-VG) kui ka rahvusvaheline inimõiguste õigus. Seda tähendab osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides: mitte pimesi allumine, vaid suveräänsete põhimõtete kaitsmine.

Me kutsume kõiki Austria esindajaid Maailma Terviseassambleel üles selle lepingu tagasi lükkama ning nõudma avalikku, läbipaistvat ja õigusriigile kohast arutelu enne mis tahes hääletust.

Allikas: TKP.at  

Viited 9 punkti kohta: