Avaleht Maailm Kanada välisminister nõuab Venemaal režiimi muutmist

Kanada välisminister nõuab Venemaal režiimi muutmist

Kanada välisminister Mélanie Joly tunnistas, et lääneriikide kaasamise pikaajaline eesmärk Ukrainas ei ole pelgalt Moskva lüüasaamise nägemine, vaid ka “režiimimuutuse” elluviimine Venemaal.

Joly tegi kommentaarid ajal, mil tema valitsus teatas uutest sanktsioonidest Venemaa alumiiniumi ja terase impordi vastu.

“Me näeme, kui palju me praegu Vene režiimi isoleerime – sest me peame seda tegema majanduslikult, poliitiliselt ja diplomaatiliselt – ning millised on selle mõjud ühiskonnale ja kui palju me näeme võimalikke režiimimuutusi. Venemaal,” nentis Joly .

«Eesmärk on seda kindlasti teha, nõrgestada Venemaa võimet korraldada väga raskeid rünnakuid Ukraina vastu. Samuti tahame tagada, et Putin ja tema võimaldajad võetaks vastutusele,” lisas ta.

Venemaa suursaadik Kanadas Oleg Stepanov vastas Joly sõnadele, et need võisid olla “freudi keelelibisemine”.

“See, mida tema ega teised Ottawa otsustajad ei taha tunnistada, on see, et praegust Venemaa poliitikat toetab rahva lõplik enamus,” ütles Stepanov.

Sarnane ebamugav “keele libisemine” leidis aset juba jaanuaris, kui Saksamaa välisminister Annalena Baerbock tunnistas: “Me peame sõda Venemaa, mitte üksteise vastu.”

Joly kommentaarid ainult tugevdavad Vladimir Putini väiteid, et NATO toetus Ukrainale seisneb Venemaa isoleerimises ja lõpuks valitsuse kukutamises.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas hiljuti, et kui Ukraina kaotab, siis “peavad ameeriklased saatma oma pojad ja tütred” Venemaaga sõtta Balti riikide pärast “ja nad peavad võitlema” ja “nad surevad”.

Ka Ühendkuningriigi endine kaitseminister Sir Gerald Howarth ütles eelmisel kuul, et NATO-l võib olla vaja saata Ukrainasse maavägesid.

USA sõjatööstuskompleks teenib Ukraina sõja ja muude ülemaailmsete konfliktide tulemusena tohutult kasumit ning relvatootjad naudivad hüppelist kasumit.

Välisministeeriumi avaldatud andmed näitavad, et USA relvade müük teistele riikidele kasvas 103,4 miljardilt dollarilt 2021.aastal 153,7 miljardi dollarini 2022.aastal.

Exit mobile version