Ühiskonda lõhestavad teravad vastasseisud ei tule Eesti sugusele väikesele piiririigile kasuks. Võidavad need, kes kriisides ühte hoiavad. Seepärast on keeruline mõista jõude, kes aina vaenlast otsivad. Vahest on just püüe iga hinna eest sildistada kremli jutupunkt, mille levitajatest peaksime targu eemale hoidma.
Liitlast sarjata võib vaid ajupeetu.
Ka kõige räpasema tegevuse juures on plussiks uudsus ja eks seepärast ongi elukutselised vaenajad haaranud võimalusest taguda mutta meie liitlase, ausatel valimistel Valgesse Majja jõudnud president Trumpi, omistades talle väljamõeldud pahelisust ja sallimatust. Kummaline küll, ent kui rääkida sallimatusest, meenub esmalt düstoopne vägivald, millega Trumpile vastanduvad jõud lõhuvad Tesla elektriautosid, millest mingi kummalise spinni läbi on saanud vabadust armastavate liberaal-äärmuslaste ühed suurimad vaenlased. Kas lõhkumine ja lamendamine ongi demokraatia, või peame tunnistama, et demokraatia sildi all võtavad üha enam võimust anarhistid, kellele ei meeldi Trumpi üleskutsed korrale ja turvalisusele, sest nende maailm piirdub gei paraadide ja tubli lõuatäie narkootikumidega, mis tuju heaks ja meele rõõmsaks muudab.
Osakem hinnata Ameerika tuge.
Peale välisminister Tsahkna Ameerika visiiti, on meedia Trumpil trampimise osas tagasi tõmmanud. Seda üllatavam oli lugeda Õhtulehest Oleg Samorodini artiklit, milles vallandub alasti viha Ameerika kodanikelt mandaadi saanud presidendi vastu. Tsiteerin tema artiklit. “Aga tõsiasi on see, et trumpism on üleskutse hüljata demokraatlikud ja liberaalsed väärtused, püüd heita kõrvale inimõigused ja vabadused kui tarbetu prügi, kasvatada põlgust nõrgemate vastu, kõva käe propageerimine, tegelikult autoritaarse-diktaatorliku poliitilise režiimi ülistamine. Trumpism on hüppelaud teel putinismile,” kuulutab Samorodin.
Milline hämmastav pläust! Kas tõesti usume, et Ühendriigid on peale Tumpi ametisse asumist muutunud Põhja-Korea sarnaseks diktaatorriigiks? Kust võtab Samorodin sellise jultumuse? Kas NATO partnerile laia kaarega laskmine tõstab kuidagi autori enesehinnangut? Igatahes Eesti jaoks on halvim, kui kaotame taolistele tõeväänamistele tõttu Ameerika toe, sest ei oska hinnata panust, mida Ühendriigid on aastakümnete jooksul meie iseolemisse andnud. Mitte kuidagi ei saa nõustuda Samorodini väitega, et Trump sillutab teed Eesti annekteerimisele, nagu ta oma kirjatükis püüab tõestada. Vähemalt nii võib aduda väitest: “Ma arvan, et just selle alusel hakkavadki vene trumpistid propageerima teesi, et Venemaa peab laienema, naasma Vene impeeriumi ajalooliste piiride juurde.” Et siis nüüd on putinism asendunud Venemaal trumpismiga? No lase ikka olla!
Olgem ettevaatlikud!
Samorodini kirjatükk lähtub autori vihast EKRE ja selle juhtide vastu, keda ta üritab maksku mis maksab halvas valguses näidata. Jah, Samorodiniga võib teatud määral nõustuda, sest kindlasti oleks erakonnale parem väljuda perekondlikust lõksust ja kaasata juhtimisse helgeid päid väljastpoolt. Poleks ka paha loobuda närvitsemisest riigikogu infotundides kõlava valitsusliikmete poolse demagoogia suhtes, sest heitunud ja endast väljaminev poliitik pole võimeline oma tõekspidamisi selgelt kaitsma. Ent millises erakonnas ei esineks puudusi, mis vajaksid parandamist? Lõpuks paneb elu paika, kes jätkab valimiskünnise ületanult riigikogus, kes kukub alla künnist ja kaob ajalukku. Igatahes pole kellelgi õigust ühegi erakonna liikmeid ja toetajaid vaid vaadete lahknevuse tõttu rämedalt solgiga üle valada. Just taoline kompromissitu vaenamine kujutab endast putinismi selle ehedal kujul.
Meile pole vaja hammas hamba vastu krillimist. Lähiaastatel seisneb Eesti ühiskonna suurim väljakutse vajaduses, leida üksmeel, kuidas tagada Eesti riigi ja rahva kestmine. Siin ei tohiks kuulata Samorodini sarnaste salaässitajate sisistamist.
Kevad on käes ja rästikud ronivad mätaste alt välja end päikesepaistel soojendama. Olgem ettevaatlikud, sest nad võivad valusalt salvata!
Liitlast sarjata võib vaid ajupeetu.
Ka kõige räpasema tegevuse juures on plussiks uudsus ja eks seepärast ongi elukutselised vaenajad haaranud võimalusest taguda mutta meie liitlase, ausatel valimistel Valgesse Majja jõudnud president Trumpi, omistades talle väljamõeldud pahelisust ja sallimatust. Kummaline küll, ent kui rääkida sallimatusest, meenub esmalt düstoopne vägivald, millega Trumpile vastanduvad jõud lõhuvad Tesla elektriautosid, millest mingi kummalise spinni läbi on saanud vabadust armastavate liberaal-äärmuslaste ühed suurimad vaenlased. Kas lõhkumine ja lamendamine ongi demokraatia, või peame tunnistama, et demokraatia sildi all võtavad üha enam võimust anarhistid, kellele ei meeldi Trumpi üleskutsed korrale ja turvalisusele, sest nende maailm piirdub gei paraadide ja tubli lõuatäie narkootikumidega, mis tuju heaks ja meele rõõmsaks muudab.
Osakem hinnata Ameerika tuge.
Peale välisminister Tsahkna Ameerika visiiti, on meedia Trumpil trampimise osas tagasi tõmmanud. Seda üllatavam oli lugeda Õhtulehest Oleg Samorodini artiklit, milles vallandub alasti viha Ameerika kodanikelt mandaadi saanud presidendi vastu. Tsiteerin tema artiklit. “Aga tõsiasi on see, et trumpism on üleskutse hüljata demokraatlikud ja liberaalsed väärtused, püüd heita kõrvale inimõigused ja vabadused kui tarbetu prügi, kasvatada põlgust nõrgemate vastu, kõva käe propageerimine, tegelikult autoritaarse-diktaatorliku poliitilise režiimi ülistamine. Trumpism on hüppelaud teel putinismile,” kuulutab Samorodin.
Milline hämmastav pläust! Kas tõesti usume, et Ühendriigid on peale Tumpi ametisse asumist muutunud Põhja-Korea sarnaseks diktaatorriigiks? Kust võtab Samorodin sellise jultumuse? Kas NATO partnerile laia kaarega laskmine tõstab kuidagi autori enesehinnangut? Igatahes Eesti jaoks on halvim, kui kaotame taolistele tõeväänamistele tõttu Ameerika toe, sest ei oska hinnata panust, mida Ühendriigid on aastakümnete jooksul meie iseolemisse andnud. Mitte kuidagi ei saa nõustuda Samorodini väitega, et Trump sillutab teed Eesti annekteerimisele, nagu ta oma kirjatükis püüab tõestada. Vähemalt nii võib aduda väitest: “Ma arvan, et just selle alusel hakkavadki vene trumpistid propageerima teesi, et Venemaa peab laienema, naasma Vene impeeriumi ajalooliste piiride juurde.” Et siis nüüd on putinism asendunud Venemaal trumpismiga? No lase ikka olla!
Olgem ettevaatlikud!
Samorodini kirjatükk lähtub autori vihast EKRE ja selle juhtide vastu, keda ta üritab maksku mis maksab halvas valguses näidata. Jah, Samorodiniga võib teatud määral nõustuda, sest kindlasti oleks erakonnale parem väljuda perekondlikust lõksust ja kaasata juhtimisse helgeid päid väljastpoolt. Poleks ka paha loobuda närvitsemisest riigikogu infotundides kõlava valitsusliikmete poolse demagoogia suhtes, sest heitunud ja endast väljaminev poliitik pole võimeline oma tõekspidamisi selgelt kaitsma. Ent millises erakonnas ei esineks puudusi, mis vajaksid parandamist? Lõpuks paneb elu paika, kes jätkab valimiskünnise ületanult riigikogus, kes kukub alla künnist ja kaob ajalukku. Igatahes pole kellelgi õigust ühegi erakonna liikmeid ja toetajaid vaid vaadete lahknevuse tõttu rämedalt solgiga üle valada. Just taoline kompromissitu vaenamine kujutab endast putinismi selle ehedal kujul.
Meile pole vaja hammas hamba vastu krillimist. Lähiaastatel seisneb Eesti ühiskonna suurim väljakutse vajaduses, leida üksmeel, kuidas tagada Eesti riigi ja rahva kestmine. Siin ei tohiks kuulata Samorodini sarnaste salaässitajate sisistamist.
Kevad on käes ja rästikud ronivad mätaste alt välja end päikesepaistel soojendama. Olgem ettevaatlikud, sest nad võivad valusalt salvata!
Vsevolod Jürgenson
