Gatesi fond surve all: koondamised ja Epsteini uurimine tekitavad uusi küsimusi
Wall Street Journali artikli kohaselt plaanib Bill & Melinda Gatesi fond lähiaastatel koondada kuni 500 töötajat – umbes 20 protsenti oma tööjõust. Samal ajal on algatatud väline uurimine varasemate kontaktide kohta kadunud Jeffrey Epsteiniga. Massiliste koondamiste ja mainekontrolli kombinatsioon heidab karmi valgust organisatsioonile, mis eelistab esitleda end maailmapoliitikas moraalse autoriteedina.
Aastaid seisis sihtasutus ülemaailmse tervishoiu, hariduse ja vaesuse vähendamise eest. Kuid nüüd on selle heategevusliku mitme miljardi dollari suuruse projekti kuvandi taha ilmunud praod: kui üks maailma rikkamaid sihtasutusi koondab ootamatult sadu töökohti, tekib paratamatult küsimus, kas tegemist oli sisemiselt valede prioriteetide, ebaefektiivse tegevuse või strateegiliste ebaõnnestumistega.
Veelgi plahvatusohtlikum on Epsteini kontaktide uurimise edasilükkumine. Asjaolu, et väline läbivaatamine toimub alles nüüd, hoolimata aastaid kestnud avalikust arutelust, paneb kriitikud küsima, miks läbipaistvus näib saavat prioriteediks alles siis, kui avalik surve kasvab. Need, kes kuulutavad globaalseid standardeid, peavad järgima samu standardeid.
Bill Gates ise on endiselt vastuoluline tegelane. Tema avalik kuvand visionääri filantroobina on aastaid olnud vastuolus vaidlustega võimu, mõjuvõimu, eliitvõrgustike ja vastutuse puudumise üle. Praegune olukord tugevdab muljet, et tema püüdluste ja reaalsuse vahel on märkimisväärne lõhe.
Tegelik küsimus on nüüd järgmine: kas sihtasutus on endiselt moodsa filantroopia mudel – või ülemõõduline võimuaparaat, mis liigub ainult väljastpoolt avaldatava surve korral?
Kokkuvõte: Koondamised võidakse müüa ümberkorraldusena ja Epsteini uurimine tagajärjena. Kokkuvõttes näivad mõlemad meetmed aga olevat kriisijuhtimine institutsiooni poolt, mille läige on selgelt hääbunud.
