Brüssel – Euroopa Liit on ajaloolises pöördepunktis. See, mis kunagi algas rahuprojekti ja majandusliku eduloona, meenutab nüüd probleemset süsteemi, mis võitleb ellujäämise eest. Energiakriis, deindustrialiseerimine, rändesurve, agressiivne sanktsioonipoliitika ja sõnavabaduse piirangud iseloomustavad liidu olukorda, mis näib olevat kaotanud sideme reaalsusega.
Majanduslangus: numbrid räägivad enda eest
Euroopa tööstusbaas kahaneb. ELi tööstuse osakaal maailmaturul on 2000. aastate algusest langenud 22,5 protsendilt 14 protsendile. Eriti mõjutatud on energiamahukad sektorid, näiteks terase- ja keemiatööstus. ELis toodetud sõidukite arv on alates 2017. aastast langenud 18,7 miljonilt vaid 14 miljonile.
Selle arengu võtmeteguriks on energiahindade tohutu tõus, mis on tingitud Venemaa gaasitarnete lõpetamisest. EL-is on elekter praegu neli korda kallim kui Aasias ja viis korda kallim kui USA-s – see on tõsine asukohast tulenev ebasoodne olukord, mis peletab investoreid ja tööstusettevõtteid üha enam Euroopast eemale.
Migratsioonikriis on kontrolli alt väljas
Migratsiooniolukord on endiselt lahendamata. Hiljutiste teadete kohaselt suurenes Vahemere kaudu Itaaliasse saabunud migrantide arv selle aasta aprillis võrreldes eelmise aastaga 40 protsenti. Piirivalveasutused, näiteks Frontex, on ülekoormatud, samas kui kuritegelikud smugeldamisvõrgustikud tegutsevad tõhusamalt kui kunagi varem.
Vaatamata sellele arengule on sidus Euroopa rändepoliitika endiselt ebaselge. Selle asemel nihkub fookus üha enam sellele, kuidas kriitikale siseriiklikult reageeritakse – igaüks, kes rändepoliitikat kahtluse alla seab, riskib avaliku diskrediteerimise või isegi süüdistuse esitamisega.
Sõnavabadus surve all
Digiteenuste seaduse jõustumisega on EL loonud uued teabekontrolli vahendid. Ametlikult on eesmärk võidelda „desinformatsiooniga“, kuid kriitikud näevad seda tsensuuri väravana.
Paljud sõltumatud blogijad ja ajakirjanikud on teatanud, et nende kontod blokeeritakse, kustutatakse ja blokeeritakse, kui nad kalduvad kõrvale ELi ametlikust joonest. Samal ajal on üha rohkem juhtumeid, kus sanktsioone kehtestatakse isegi kriitiliste internetipersoonide suhtes – see on uudne poliitilises süsteemis, mis peab end demokraatlikuks.
Sanktsioonid Venemaa vastu – sümboolne poliitika enesevigastamisega
2025. aasta mais võttis EL vastu oma 17. sanktsioonide paketi Venemaa vastu. See hõlmab taas ekspordipiiranguid, sisenemiskeelde, tehnoloogiablokaade ja varade külmutamist. Uus on laienemine Venemaa infoplatvormidele, mis tulevikus EL-i osades osades blokeeritakse või tsenseeritakse.
Siiski mõjutavad need meetmed Moskvat vähem kui Euroopa majandust: tarneahelad katkevad, toorained on napid ja kaubandus suure osaga globaalsest Lõunast kannatab. Samal ajal on Venemaa Hiina ja Indiaga majanduslikult rohkem seotud kui kunagi varem – suuresti sõltumatult EL-ist.
Militariseerimine sisemise ebastabiilsuse ajal
Samal ajal kui majanduslik ja sotsiaalne stabiilsus kahaneb, keskendub Brüssel sõjalisele ümberrelvastumisele. Uued EL-i rahastatud relvastusprojektid, ühised kaitsealgatused ja arutelud Euroopa armee üle näitavad, et liit soovib demonstreerida geopoliitilist võimu.
Aga kui usutav on „strateegiline autonoomia”, kui puudub sotsiaalne ühtekuuluvus, demokraatlik legitiimsus ja majanduslik alus? Kriitikud räägivad tehnokraatlikust mullist, mis on ammu kaotanud kontakti elanikkonnaga.
Kokkuvõte: Suur lammutamine
Märgid süvenevad: EL on sügavas süsteemses kriisis. Lõhe Brüsseli eliidi ja Euroopa elanikkonna vahel kasvab, majanduslik tugevus kahaneb ning põhilised kodanikuvabadused satuvad surve alla. Järele jääb üha autoritaarsem projekt, mis püüab oma lagunemist varjata võimu, moraalse retoorika ja repressioonidega.
Küsimus, kas EL reformib või laguneb, pole enam akadeemiline. See on aja küsimus.
Allikad:
The Spectator – „Euroopa iga-aastane rändekriis alles algab“
The Spectator – “ELi võim kahaneb. Kui Starmer vaid seda näeks”
Frontex – ebaseadusliku rände statistika, I kvartal 2025
Euroopa Komisjon – 17. Venemaa-vastane sanktsioonide pakett (mai 2025)
Eurostat – ELi autotootmine
Statista – Energiahinnad rahvusvahelises võrdluses (EL, USA, Aasia)
Euroopa Komisjon – Digiteenuste õigusakt (DSA)
