Europarlament võib kalli renoveerimisnõude veel ambitsioonikamaks teha.
Euroopa Parlament võib homsel hääletusel nõuda hulga hoogsamat hoonete renoveerimist kui see, milles leppisid kokku liikmesriigid. Näiteks Eestis nõuaks juba seni seatud sihil püsimine vähem kui kümne aasta jooksul ligi miljard eurot toetusi.
Rangem eelnõu võib toetuseta jääda
Kas Euroopa Parlament soovib seada veel kõrgemaid latte, pole hääletuse eelõhtul kindel.
“See ambitsiooni lisamine on eemale peletanud nii mõnedki, kes sisimas sooviksid seda direktiivi toetada,” sõnas Andrus Ansip.
Esmaspäeva lõuna ajal polnud veel teada ka see, missuguse seisukoha võtab Ansipi kodufraktsioon, liberaalne Renew Europe.
Ansip rõhutas, et hoonete kütmiseks kulub 40 protsenti Euroopa Liidus kasutatavast energiast ning märkis, et iseenesest on hoonete soojustamise eesmärk hea.
“Endiselt kulub ühe ruutmeetri hoone pinna kütmiseks Eestis kaks korda rohkem soojusenergiat kui Soomes, ehkki Soome on põhja pool,” tõi Ansip näiteks, kuid märkis samas, et sihtideni jõudmise teel on hulk takistusi.
Nii näiteks leiavad paljud europarlamendi liikmed, et energeetikakomisjoni pakutud sihid pole realistlikud. Teised jälle usuvad, et Euroopa Liit ei peaks taolisi ülesandeid üldse ette kirjutama.
Euroopa Rahvapartei, kelle häältest tulemus sõltub, soovib aga, et eelnõust võetaks välja kõik viited võimalikele sanktsioonidele.
“Euroopa Liidus pole energiaklassid tegelikult võrreldavad,” tõi Ansip esile veel ühe europarlamendis tähelepanu püüdva probleemi ning märkis, et D-energiaklass Soomes on hoopis midagi muud kui Kreekas.
“Kui energiaklassid riigiti ei tähista ühte ja sama, siis need eesmärgid ja nende saavutamisel rakendatavad sanktsioonid pole võrreldavad ja taolist lähenemist ei tohiks me Euroopa Liidu õiguses lubada,” sõnas Ansip, kelle sõnul on nii poolt- kui vastuargumendid väga tugevad.
Ivo Jaanisoo ütles, et direktiiviga liigutakse ka energiaklasside sarnasema hindamise poole. Standardid on tema sõnul kokku lepitud, samas lähtub iga liikmesriik arvutustes oma klimaatilistest oludest. “Ja ka sellest, mis on tehnoloogiline olukord,” sõnas Jaanisoo. “Sest meil on ikkagi ehitusturg lokaalne ja energiaklassid sõltuvad sellest, mis on konkreetses asukohas kulutõhus lahendus.”
Juhul, kui eelnõu teisipäeval europarlamendis põrub, on edasine üsna lahtine. Võib juhtuda, et uuele katsele minnakse kiiresti, võib juhtuda, et fraktsioonidevahelised- ja sisesed arutelud kestavad mitu kuud.
Kui parlament ka kokkuleppele jõuab, siis algavad tõenäoliselt üsna keerulised triloogid ehk läbirääkimised, kus Euroopa Komisjon püüab parlamendi ja liikmesriikide seisukohti ühtlustada.
Täispikk artikkel ERR-is:https://www.err.ee/1608913556/europarlament-voib-kalli-renoveerimisnoude-veel-ambitsioonikamaks-teha
