Valge Maja teatas pühapäeval, et president Joe Biden võõrustab Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid Valges Majas 12.detsembril, kuna kongress on endiselt patiseisus sõjast räsitud riigi uue abipaketi osas.
Pressisekretär Karine Jean-Pierre teatas visiidist pühapäeva pärastlõunal tehtud avalduses.
“President Biden on kutsunud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi Valgesse Majja teisipäeval, 12.detsembril toimuvale kohtumisele, et rõhutada Ameerika Ühendriikide vankumatut pühendumust Ukraina rahva toetamisele, kui nad kaitsevad end Venemaa jõhkra sissetungi eest,” öeldi avalduses.
“Samal ajal kui Venemaa suurendab oma raketi- ja droonirünnakuid Ukraina vastu, arutavad juhid Ukraina kiireloomulisi vajadusi ja seda, kui oluline on Ameerika Ühendriikide jätkuv toetus praegusel kriitilisel hetkel.”
See eelseisev visiit tähistab hr Zelenskõi kolmandat reisi Washingtoni pärast Ukraina sõja algust, kusjuures tema viimane visiit toimus septembris. See jõuab kriitilisse punkti kongressi läbirääkimistel Ukrainale hädaabi andmise üle. Edusammud on aga peatunud ummikseisu tõttu, mis on seotud sisserände ja piiripoliitika muudatuste sidumisega abipaketiga.
Lisaks kutsusid Ukraina presidenti väidetavalt 12.detsembril kõigi senaatorite kohtumisel kõnelema enamuse liider Chuck Schumer (D-N.Y.) ja vähemuste juht Mitch McConnell (R-Ky.). Samuti peaks ta kohtuma esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga (R-La.).
Zelenskõi visiit tuleb pärast seda, kui senati vabariiklased blokeerisid eelmisel nädalal paketi, mis oleks andnud abi Ukrainale ja Iisraelile. Senati vabariiklased kritiseerisid USA piirisätete puudumist seaduseelnõus.
Senaator Bernie Sanders (I-Vt.) hääletas koos vabariiklastega plaani vastu häältega 49-51, samas kui hr Schumer pööras oma hääle “ei”, et ta saaks eelnõu hiljem uuesti üles tõsta.
5.detsembril tühistas hr Zelenskõi järsult salastatud briifingu USA senaatoritega. Briifingu eesmärk oli arutada Ukraina tungivat vajadust Ameerika Ühendriikide täiendava rahastamise ja sõjalise toetuse järele. Midagi tuli välja viimasel minutil, ütles hr Schumer ajakirjanikele, kui temalt küsiti hr Zelenskõi tühistamise kohta.
Bideni administratsioon oli varem taotlenud kongressilt ligi 106 miljardit dollarit lisarahastust, millest umbes 60 miljardit dollarit eraldati Ukraina kaitse toetamiseks Venemaa vastu ja ülejäänud 46 miljardit dollarit Iisraelile, Taiwani julgeolekule ja USA-Mehhiko piiril toimuvate operatsioonide rahastamisele.
Valge Maja eelarvedirektor Shalanda Young hoiatas 4.detsembril esindajatekoja spiikrile Johnsonile saadetud kirjas, et USA abi äralõikamine “põlvitab Ukraina lahinguväljal”.
“Ma tahan olla selge: ilma kongressi tegevuseta saavad meil aasta lõpuks otsa ressursid, et hankida Ukrainale rohkem relvi ja varustust ning varustada varustust USA sõjaväevarudest,” kirjutas pr Young.
“Selle hetkega toimetulekuks ei ole olemas maagilist rahapada. Meil on raha otsas – ja peaaegu ajast otsas.”
Kongress oli varem heaks kiitnud 111 miljardi dollari suuruse täiendava rahastamise Ukraina toetamiseks ja kriitiliste riikliku julgeoleku vajaduste rahuldamiseks alates Venemaa sissetungist 2022.aasta veebruaris.
Vastuseks Valge Maja muredele saatis hr Johnson 5.detsembril kirja, milles teatas, et on 26.oktoobril toimunud kohtumisel pr Youngi ja riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivaniga loetlenud tingimused, mille kohaselt vabariiklased toetavad Ukraina rahastamist.
“Esiteks selgitasin, et Ukraina täiendav rahastamine sõltub meie riigi piirijulgeoleku seaduste ümberkujundavate muudatuste jõustamisest,” seisis kirjas.
“Teiseks selgitasin, et kongressile ja Ameerika rahvale tuleb anda vastused meie korduvatele küsimustele, mis puudutavad: administratsiooni strateegiat Ukrainas valitseda; selgelt määratletud ja saavutatavad eesmärgid; läbipaistvus ja vastutus sinna investeeritud USA maksumaksjate dollarite eest; ja milliseid konkreetseid ressursse on vaja võidu ja püsiva rahu saavutamiseks.”
6.detsembril peetud kõnes kutsus president Biden kongressi üles ukraina rahastamist enne puhkusepausi läbi viima.
“See ei jõua ära oodata. Kongress peab andma Ukrainale täiendava rahastuse, enne kui nad puhkusevaheajaks lahkuvad. Nii lihtne see ongi,” ütles president Biden.
“Ausalt öeldes arvan, et see on vapustav, et me oleme üldse sellesse punkti jõudnud,” ütles ta, lisades, et vabariiklased on “valmis andma Putinile suurima kingituse, mida ta võiks loota ja loobuma meie globaalsest juhtpositsioonist.”
Senaator J.D. Vance (R-Ohio) ütles pühapäeval, et USA ametnikud peaksid kaaluma võimalust, et Ukraina “loovutab osa territooriumist” võitluses Venemaa vastu.
“Ameerika huvides on aktsepteerida, et Ukraina peab loovutama osa territooriumist venelastele ja me peame selle sõja lõpetama,” ütles ta intervjuus CNN-i saatele “State of the Union”.
“Aga kui ma mõtlen siinsele suurele inimtragöödiale, siis selles konfliktis on tapetud sadu tuhandeid süütuid idaeurooplasi, asi, mis on meie ja nende huvides, on tapmine peatada.”
