“Tuumaenergia võib mängida rolli meie dekarboniseerimispüüdlustes – see on oluline,” ütles von der Leyen pärast esimest päeva Brüsselis toimunud ELi tippkohtumisel, kus juhid arutasid ELi vastust USA rohelistele toetustele.
“Meie Net-Zero Industry Act’is on paljudel net-null-tehnoloogiatel, sealhulgas tipptasemel tuumaenergial, juurdepääs mõnele lihtsustatud reeglile ja stiimulitele,” ütles ta neljapäeva õhtul (23. märtsil) pressikonverentsil.
“Kuid ainult need null-tehnoloogiad, mida me peame tuleviku jaoks strateegilisteks, nagu näiteks päikesepaneelid, akud ja elektrolüüsiseadmed, saavad kasutada kõiki eeliseid ja toetusi,” lisas ta.
“Niisiis on tipptasemel tuumaenergia teatud valdkondades, kuid mitte kõigis.”
Eelmisel nädalal esitletud Net-Zero Industry Act loetleb tuumaenergia kaheksa tehnoloogia hulgas, millelt oodatakse Euroopas “olulist panust dekarboniseerimisse”.
Lisaks päikese-, tuule-, patareidele ja soojuspumpadele hõlmavad need ka “täiustatud tehnoloogiaid tuumaprotsessidest energia tootmiseks minimaalse kütusetsükli jäätmetega” ja “väikesi modulaarseid reaktoreid”.
Kuid tuumaenergiat ei mainita määruse eraldi lisas, mis määratleb “strateegilised nulltehnoloogiad”, mis “saavad eritoetust” ja mille suhtes kohaldatakse Euroopa kodumaise tööstuse edendamiseks “40% kodumaise tootmise kriteeriumi”.
Selliste “strateegiliste” tööstusharude puhul eeldatakse, et investeeringute koguvajadus ulatub ajavahemikul 2023–2030 ligikaudu 92 miljardi euroni, kusjuures riikliku rahastamise vajadus on 16–18 miljardit eurot, ütles komisjon koos avaldatud töödokumendis. selle Net-Zero Industry Act.
Tuumaenergiat ei mainita kordagi komisjoni töödokumendis „strateegiliste” roheliste tööstuste kohta.
Prantsusmaa juhib tõuget, et võita tuumaenergiale rohkem tunnustust Euroopa püüdlustes saavutada sajandi keskpaigaks nullheite tase. Eelmisel kuul asutas Pariis 11 riigi liidu, et edendada tuumaenergiat kui vähese CO2-heitega elektriallikat ja töötada “ühiste tööstusprojektide” kallal.
Kuid ELi rahaliste vahendite eraldamine tuumaprojektidele oleks samm liiga kaugele sellistele riikidele nagu Saksamaa, Austria või Luksemburg, mis on tuumaenergia vastu.
EL-i liikmesriigid panustavad otse ELi eelarvesse ja nende riikide valitsused ei nõustu maksumaksja raha paigutamisega tuumaenergiasse, mõistab EURACTIV.
/tõlkis Taivo Sepp/
