Colin Todhunteri poolt
2024. aasta lõpus tekitas Bill Gates Indias pahameelt, kui ta Reid Hoffmaniga taskuhäälingus kirjeldas riiki kui „omamoodi laborit asjade proovimiseks“. Gates kiitis India stabiilsust ja nimetas seda globaalsete algatuste “katsepolügooniks”.
See avaldus kohtas laialdast tagasilükkamist. Sotsiaalmeedias puhkes pahameeletorm. Paljud indialased süüdistasid Gatesi oma riigi muutmises lääne huvide katsepolügooniks. Kasutajad kirjeldasid indiaanlasi Gates’i laboris katsealustena ja seadsid kahtluse alla selliste katsete eetilise aluse ja eesmärgid.
Laialt levinud reaktsioon X-ile võttis meeleolu lühidalt kokku:
„India on labor ja meie, indialased, oleme Bill Gatesi katsealused. See mees kontrollib kõiki – valitsusest opositsioonierakondadeni ja meediani. Tema büroo tegutseb siin ilma FCRA-ta ja meie haridussüsteem on temast kangelase teinud! Ma ei tea, millal me ärkame!“
(FCRA = välismaiste annetuste (reguleerimise) seadus, mis reguleerib välismaiseid annetusi tagamaks, et need ei kahjusta riigi huve.)
Poleemika kerkis uuesti pinnale 5. mail 2025, kui teatati, et Indiast sai esimene riik, mis kiitis ametlikult heaks kaks geneetiliselt muundatud riisisorti: Kamala (DRR Dhan 100 Kamala) ja Pusa DST Rice 1. Neid ei peeta klassikalises mõttes geneetiliselt muundatud (GM) taimedeks. Erinevalt tavapärastest GMO-dest, mis sisaldavad võõrast DNA-d, kasutavad need sordid olemasolevate geenide spetsiifiliseks muutmiseks CRISPR-Cas-põhiseid SDN-1 ja SDN-2 tehnoloogiaid.
Põllumajandusliku biotehnoloogia tööstus propageerib seda eristust aktiivselt, et vabastada geneetiliselt muundatud taimed keerukatest regulatiivsetest ohutustestidest ja mitmeaastastest välikatsetest. Juba 2022. aastal eemaldas India valitsus sellised tehased keskkonnakaitseseaduse ohtlike ainete sätete reguleerimisalast.
GM-taimede bioohutustestidest vabastamine tekitab tõsist muret võimalike tervise- ja keskkonnariskide pärast. Kuigi tööstusharu kiidab seda tehnoloogiat kui “täpset”, on see pigem PR kui teadus. Isegi minimaalsed geneetilised muutused võivad kaasa tuua tõsiseid ja ettearvamatuid tagajärgi. Harvardi biotehnoloog George Church nimetas CRISPRi isegi “nüriks kirveks” ja hoiatas potentsiaalselt tõsiste ettenägematute tagajärgede eest.
Kriitikud nõuavad enne selliste taimede laialdast kasutuselevõttu läbipaistvat ja sõltumatut testimist. India praegust regulatiivset erandit on kritiseeritud kui ennatlikku ja potentsiaalselt ebaseaduslikku, eriti kuna Ülemkohus jätkab geenitehnoloogia uurimist põllumajanduses. Aktivistid hoiatavad, et biotehnoloogiahuvid avaldavad regulaatoritele märkimisväärset survet, et nad hiiliksid mööda ohutusprotokollidest ning nõrgestaksid avalikku ja teaduslikku järelevalvet.
Kuigi need riisisordid töötas välja India Põllumajandusuuringute Nõukogu (ICAR), rõhutavad kodanikuühiskonna rühmitused – eelkõige GMO-vaba India koalitsioon –, et geenitöötlustehnoloogiad, näiteks CRISPR/Cas9, on patenteeritud protsessid. See tekitab tõsiseid küsimusi seemnete iseseisvuse ja põllumeeste õiguste kohta. Patendid võivad kinnistada suurkorporatsioonide kontrolli India põllumajanduse üle ja õõnestada põllumeeste sajandeid vana õigust seemneid säilitada ja vahetada.
Indias on geneetiliselt muundatud riisi käsitleva arutelu keskmes omandi- ja patendiõigused. Arutelu ulatub bioohutuse küsimustest palju kaugemale – see puudutab põllumajandustootjate autonoomiat, kontrolli toidusüsteemide üle ja eraõiguslike patendiomanike kasvavat mõju avalike institutsioonide üle.
Kriitikud nõuavad uute riisisortide intellektuaalomandi õiguste läbipaistvust ja seavad kahtluse alla, miks ICARi avalikke vahendeid kasutatakse arendustegevuseks, mis teenib peamiselt ettevõtete huve. Arendusprotsesside, ohutusandmete ja omandiõiguse avalikustamata jätmine on peamine probleem.
Aktivist Aruna Rodrigues, kes on olnud Indias GMO-kultuuride kommertsialiseerimise pikaajaline vastane, hoiatab varasemate vigade kordamise eest, näiteks Bt-puuvilla katastroofilise kasutuselevõtu eest. See on korduvalt paljastanud regulatiivseid puudujääke, sealhulgas herbitsiiditaluva (HT) basmati riisi ebaseaduslikku turule toomist. Ta kirjeldas selliseid meetmeid ebaseaduslikena ja kehtivate GMO- ja keskkonnakaitseseaduste rikkumisena (vt tema artiklit „Bayer armastab basmatit “).
Rodrigues hoiatab ka, et ICARi tegevus ohustab India õitsvat orgaanilise riisi eksporditurgu ja ignoreerib Ülemkohtu määratud tehnilise ekspertkomitee (TEC) soovitusi, mis nõudis HT-kultuuride täielikku keelustamist nende keskkonnariskide tõttu.
Rodriguese sõnul seisavad ametivõimud silmitsi tohutute huvide konfliktidega: samad valitsusasutused, mis edendavad geneetiliselt muundatud ja geenimuundatud taimi, vastutavad ka nende reguleerimise eest – näiteks teadus- ja tehnoloogiaministeerium, põllumajandusministeerium ja ICAR.
Ta näeb kogu regulatiivset aparaati ettevõtete huvide poolt üle võetud olevat. Valitsusasutused tegutseksid üha enam biotehnoloogiatööstuse täidesaatvate organitena.
Nii Rodrigues kui ka GMO-vaba India Koalitsioon on avastanud arvukalt huvide konflikte ja reeglite rikkumisi. Aastaid tagasi kritiseeris TEC bioloogilise ohutuse hindamisel esinevaid tõsiseid puudujääke ja nõudis õigusaktide läbivaatamist – seni tagajärgedeta.
GM-riisi pooldajad kordavad tuttavaid narratiive: suurem saagikus, näljahäda leevendamine, põllumeeste toetamine, kliimamuutustega kohanemine. Kuid need lubadused on eksitavad. Need toimivad hoovana India toidusüsteemi avamiseks ettevõtete huvidele. India põllumeeste probleemid tulenevad poliitilisest läbikukkumisest, mitte tootlikkuse puudumisest. Agroökoloogilised väikesemahulised põllumajandussüsteemid pakuvad kauaoodatud lahendusi kliimamuutustele vastupanuvõime ja stabiilse saagikuse tagamiseks (vt GMOde kasutuselevõtu vigase eelduse ümberlükkamine Indias).
Põllumajandustootjate ühenduste ja kodanikuühiskonna gruppide sõnul on uute sortide 25–30% suurema saagikuse lubadused alusetud. Puuduvad läbipaistvad ja avalikult kättesaadavad väliandmed. India toodab juba praegu rohkem riisi, kui tal vaja läheb – kontrollimata saagilubadused ei õigusta riskantsete geneetiliselt muundatud sortide kasutuselevõttu. Geenitöötluse dereguleerimist ilma bioohutustestideta kirjeldatakse ebaseadusliku ja ebateaduslikuna – see õõnestab selliste lubaduste usaldusväärsust.
India on selliste liialdatud väidetega juba tuttav. Ka GM-sinepile lubati suuremat saaki – kuni Aruna Rodrigues Ülemkohtu ees esitatud vandetunnistustes tõestas, et need väited olid alusetud.
Kriitikud süüdistavad valitsust GMO lobirühmale meeltmööda olemises ja geneetilise manipuleerimise müümises täpse ja ohutuna, kuigi teaduskirjanduses on dokumenteeritud paljusid riske ja ebakindlust (nt GMWatch.org). India geneetiliselt muundatud põllukultuuride aktsepteerimine – mida toetavad sellised tegelased nagu Bill Gates ja kompromiteerunud võimud – on näide ettevõtete kaaperdamisest ja regulatiivsest erosioonist.
Bill Gates, geneetiliselt muundatud põllukultuuride pikaajaline eestkõneleja, kohtus peaminister Modiga 2025. aasta märtsis – vahetult enne GM-riisi väljakuulutamist. Kuigi ajastus võib olla kokkusattumus, on Gatesi mõju põllumajanduslikule biotehnoloogiale vaieldamatu. India tulevane toiduga kindlustatus ja ökoloogiline tervis sõltuvad testimata tehnoloogiate tõrjumisest ja regulatiivse terviklikkuse taastamisest – vabana ettevõtete ja pseudofilantroopilisest mõjust.
Oma rikkuse tõttu kohtlevad meedia ja poliitikud Gatesi sageli kuningana – kuid tema tehnokraatlik ideoloogia taandab keerulised sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud probleemid pealtnäha lihtsateks tehnilisteks lahendusteks. Liiga sageli ignoreeritakse seejuures tahtlikult tõsiasja, et tegelikke lahendusi lükatakse kõrvale ja diskrediteeritakse vaeseimate arvelt tehtavate eksperimentide kasuks, mida edendavad koopteeritud valitsused ja mõjutatud võimuesindajad.
Paljusid siin käsitletud teemasid käsitletakse üksikasjalikult Colin Todhunteri vabalt kättesaadavas veebiraamatus „Power Play: The Future of Food”. Trükitud väljaandeid (hindi ja inglise keeles) levitab Bagha Books praegu kodanikuühiskonna gruppidele, haridusasutustele ja huvitatud lugejatele Indias.
