Avaleht Esileht Vallrahu veed, mis on endiselt koormatud kasvanduste saasteainetega, on endiselt koormatud

Vallrahu veed, mis on endiselt koormatud kasvanduste saasteainetega, on endiselt koormatud

Hiiglaslik klamber Austraalias Suurel Vallrahul 13. juulil 2021.

Suure Vallrahu vesi on endiselt koormatud kahjulike põllumajandussaasteainete ja setetega, hoolimata jõupingutustest seda parandada, näitab aruandekaart.

Uus hinnang, mille avaldasid föderaal- ja Queenslandi valitsused, tuleb siis, kui Austraalia võitleb selle nimel, et hoida riff ohustatud maailmapärandi nimistute nimekirjast eemal.

Viimases aruandekaardis on vähe, mis muudab töö lihtsamaks, tulles viimase massilise korallide pleegitamise sündmuse – riffi viienda viimase kaheksa suve jooksul.

Aruandes öeldakse, et põllumajandusest tingitud kahe peamise veekvaliteedi ohu osas on tehtud väga halbu ja halbu edusamme: väetiste kasutamisel lahustunud anorgaaniline lämmastik ja setete koormus.

Selles kinnitatakse, et rifide, sealhulgas korallide ja mererohu üldise tervise kaitsmiseks kavandatud peamisi eesmärke ei saavutata 2025. aastaks.

See on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ametivõimudele soovimatu uudis, arvestades, et veekvaliteedi probleemid olid võtmeküsimus, mille tõstatas 2022. aastal Austraaliasse saadetud ÜRO järelevalvemissioon, et hinnata riffide säilitamise ja kaitsmise jõupingutusi.

See missioon soovitas rifi loetleda ohus olevana, kuid Austraaliale anti lõpuks rohkem aega, et näidata, et ta teeb piisavalt. Küsimus kerkib taas päevakorda juulis, kui koguneb maailmapärandi komitee.

Aruandekaart hõlmab ajavahemikku 2021. ja 2022. aastast, mil eelmine valitsus oli võimul.

Komisjon leidis, et on tehtud edusamme mõnede veekvaliteedi eesmärkide saavutamisel, peamiselt tahkete osakeste osas.

Kuid kahe kahjuliku reostusvoo puhul oli edasiminek minimaalne.

Väetiste kasutamisest tingitud lahustunud anorgaanilise lämmastiku koormus vähenes kahe aasta jooksul kuni 2022. aasta juunini vaid 0,7 protsenti.

Üldine pikaajaline vähenemine oli 28,4 protsenti, kuid see on vähem kui pool 60 protsendi eesmärgist, mis peaks saavutatama järgmiseks aastaks.

Sarnane olukord oli ka riffile voolavates vetes hõljuvate kahjulike setete puhul, mis on veel üks põllumajandusest ja maa puhastamisest tingitud probleem.

Järgmiseks aastaks peaks setted vähenema 25 protsenti, kuid seni on jõupingutused saavutanud vaid 16 protsenti, sealhulgas 0,8 protsenti 2021. ja 2022. aastal.

Pestitsiidide haldamise tulemused olid paremad ja edusamme hinnati heaks.

2021. ja 2022. aastal peeti vastavalt 97,4 protsenti ja 95 protsenti veeliikidest pestitsiididest tõenäoliselt kahjulikuks.

Kuid see riffiülene hinnang ei vastanud tõele kõikjal, kus mõnel piirkonnal ja valgalal läks sellest oluliselt halvemini.

Näiteks Plane Creeki valgalas peeti 2021. ja 2022. aastal vastavalt ainult 69,5 protsenti ja 73,9 protsenti veeliikidest pestitsiidikahjustusi ebatõenäoliseks.

Austraalia merekaitseühing ütleb, et edusammude puudumine sihtmärkide osas ja käimasolev maa puhastamine on murettekitavad.

Mereökoloog ja riffide eest võitleja Lissa Schindler ütleb, et nelja aasta jooksul kuni 2021. aastani puhastati riffide valglates 47 519 hektarit maad, õõnestades sadu miljoneid, mis kulutati veekvaliteedi programmidele.

“Maailmapärandi komitee on viimasel ajal väljendanud muret vee kvaliteedi osas tehtud edusammude pärast. See on üsna selge märk sellest, et see mure oli õigustatud.”

Föderaalne keskkonnaminister Tanya Plibersek ütleb, et aruanne hõlmab aega, mil suured veekvaliteedi programmid olid alles lapsekingades, kuid siiski tehti mõningaid edusamme.

Ta ütleb, et see hoogustub mitmeaastaste projektide raames, mida rahastavad föderaal- ja Queenslandi valitsused.

“Mõlemad valitsused on alates aruandekaardil käsitletud perioodist suurendanud oma rahastamiskohustusi, kusjuures 945 miljonit dollarit (628 miljonit USA dollarit) on võetud kohustuseks parandada rifivee kvaliteeti ja kiirendada edusamme veekvaliteedi eesmärkide saavutamisel.”

Exit mobile version