Avaleht Esileht USA sõjavägi püüab meeleheitlikult Nigerisse jääda, hoolimata korraldusest lahkuda

USA sõjavägi püüab meeleheitlikult Nigerisse jääda, hoolimata korraldusest lahkuda

Pentagon püüab meeleheitlikult Nigerisse jääda, hoolimata sellest, et sõjaväe juhitud valitsus käskis USA vägedel lahkuda pärast Ameerika ametnike süüdistusi, et Niger võib olla valmis uraani Iraani viima. Niger oli süüdistuste pärast nördinud ja lükkas need tagasi.

“Pentagon teeb koostööd Nigeri ametnikega, otsides viisi, kuidas USA väed jääksid riiki – mis on Sahara-taguse Aafrika terrorismivastaste operatsioonide peamine baas – pärast nädalavahetuse direktiivi, milles nad lahkuvad,” teatab Associated Press.

Pressiesindaja Sabrina Singh ütles, et USA otsib Nigeri ametnikelt “selgitusi” ning peab hunta juhtidega endiselt pikki ja otseseid arutelusid. Washington on hoiatanud Lääne-Aafrika riiki sügavamate sidemete loomise eest “petturitest” jõududega nagu Venemaa ja Iraan.

Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre on öelnud, et Bideni administratsioon jälgib seal “tähelepanelikult Venemaa kaitsetegevust”, et “hinnata ja leevendada võimalikku riski USA personalile, huvidele ja varadele”. Wagneri rühmitus on üks suur Vene palgasõdurite varustus, mis on piirkonda sügavale tunginud.

Nädalavahetusel kuulutas Nigeri sõjaväe juhitud valitsus, mida nimetatakse riiklikuks kodumaa kaitse nõukoguks (CNSP), USA lennud üle Nigeri territooriumi “ebaseaduslikeks”.

Eelmise aasta riigipöörde käigus tuli võimule sõjaväe juhitud valitsus, mis algusest peale andis märku USA ja Nigeri suhete karmidest ja ebakindlatest aegadest. Nigeri hunta pressiesindaja kolonelleitnant Amadou Abdramane ütles laupäevases avalduses: “Niger kahetseb Ameerika delegatsiooni kavatsust keelata suveräänsetel Nigeri inimestel õigus valida oma partnereid ja partnerlussuhteid, mis suudavad neid tõeliselt aidata terrorismi vastu võidelda.”

See süüdistus, et USA ei austa Lääne-Aafrika riigi suveräänsust, on vastuseks hiljutistele Lääne luureandmetele, et Niger peab salajasi kõnelusi ja sõlmib kokkuleppeid, et anda Iraanile juurdepääs oma uraanile. Singh oli esmaspäevasel briifingul öelnud: “Me olime mures teel, millel Niger on.”

Hunta juhtide ja Pentagoni vahelise viimase edasi-tagasi liikumise kohaselt:

“Ameerika baasid ja tsiviilpersonal ei saa enam Nigeri pinnal viibida,” ütles ta [Nigeri kindralite nõunik Insa Garba Saidou] The Associated Pressile.

Singh ütles, et USA oli teadlik 16. märtsi avaldusest, “milles teatati Nigeri ja Ameerika Ühendriikide vahelise vägede staatuse lepingu lõppemisest. Me töötame selguse otsimiseks diplomaatiliste kanalite kaudu. Need on käimasolevad arutelud ja meil ei ole praegu rohkem jagada.” Välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel ütles, et arutelud olid ajendatud Nigeri “trajektoorist”.

“Oleme ühenduses üleminekuasutustega, et saada selgitusi nende kommentaaridele ja arutada edasisi samme,” ütles Patel.

Ameerika ametnikud on nüüd mures alles hiljuti ehitatud suure droonibaasi pärast, mille maksumus on 110 miljonit dollarit nimega Air Base 201, mis oli ülioluline Pentagoni drooniseireoperatsioonide jaoks piirkonnas. Tõenäoliselt tuleb see nüüd sulgeda.

Rahvusvaheliste aruannete hinnangul jääb riiki umbes 1,000 või enam USA sõdurit ja töövõtjat, kellest enamik mehitab lennubaasi. Suur osa elanikkonnast peab USAd “keiserlikuks” jõuks, arvestades ka Lääne suurriikide ajalugu Aafrikas, eriti alates 19. sajandist ja mida ajaloolased nimetavad “Aafrika rüseluseks”.

Exit mobile version