Autor Aldgra Fredly kaudu The Epoch Times (rõhuasetus meie),
USA rannavalve ütles, et kavatseb saata erivägesid, väljaõppemeeskondi ja muid suutlikkust suurendavaid vahendeid, et aidata India ja Vaikse ookeani liitlastel tugevdada oma võimet kaitsta majandusvööndeid ja kaitsta oma loodusvarasid ekspluateerimise eest, selgub 25. oktoobril avaldatud rannavalve 2024. aasta operatiivseisundi aruandest.
Aruandes märgitakse, et piirkond jääb Ameerika Ühendriikide jaoks “peamiseks piirkondlikuks prioriteediks”, viidates selle geostrateegilisele tähtsusele, olulisele rollile ülemaailmses kaubanduses ja vajadusele tagada “vaba, avatud ja reeglitel põhinev merekord”.
“Laiendame oma kohalolekut ja koostööd Kagu- ja Lõuna-Aasias, keskendudes nõustamisele, väljaõppele, lähetamisele ja suutlikkuse suurendamisele,” teatas rannavalve, lubades samas jätkata oma liitlaste jõupingutuste toetamist võitluses “röövpüügitavadega”.
Raport tuleb keset kasvavat muret Hiina sõjalise enesekehtestamise pärast piirkonnas, kuid selles ei mainitud nimepidi Hiina kommunistlikku režiimi. Selles märgiti, et Ameerika Ühendriikide eesmärk on suurendada piirkondlike rannavalve suutlikkust toetada neid “pahatahtliku mõju” vastu võitlemisel, seaduste jõustamisel ja nende prioriteetsete huvide, näiteks kliimamuutuste käsitlemisel.
Aruande kohaselt lähetab rannavalve oma riikliku julgeoleku lõikurid – oma laevastiku keskpunkti – Vaikse ookeani lääneossa ja viib 270-jalase Harriet Lane’i lõikuri India ja Vaikse ookeani piirkonda. Rannavalve ütles, et jätkab Okeaanias ka kiirreageerimislõikurite ja poihangete tegevust.
18. oktoobri pressikonverentsil hoiatas USA kaitseminister Lloyd Austin, et Hiina “üha sundivam” käitumine India ja Vaikse ookeani piirkonnas võib mõjutada kogu maailma ning et koostöö India ja Vaikse ookeani liitlastega on muutunud ülioluliseks.
“Meid häirib ka Venemaa ja Hiina Rahvavabariigi [HRV] kasvav joondumine, sealhulgas Hiina Rahvavabariigi toetus [Venemaa presidendi Vladimir Putini] õigustamatule valikusõjale Ukraina vastu ja see muudab meie tiheda koostöö India ja Vaikse ookeani piirkonna sõpradega olulisemaks kui kunagi varem,” ütles ta.
Hiina Kommunistlikku Parteid (HKP) on kritiseeritud üha agressiivsema tegevuse eest naaberriikide, eriti Taiwani, Filipiinide ja Jaapani vastu.
Eelmisel kuul korraldas Hiina Jaapani merel ja Jaapani Hokkaido saarest põhja pool Okhotski merel Venemaa mere- ja õhujõududega ühiseid sõjalisi õppusi, mille eesmärk oli tõhustada nende strateegilist sõjalist koostööd ja suurendada “võimet ühiselt reageerida julgeolekuohtudele”.
Taiwani riigikaitseministeerium on teatanud Hiina sõjalise tegevuse kasvust saare ümbruses viimastel kuudel. 27. oktoobril teatas ministeerium, et on avastanud saare lähiümbruse lähedal 22 Hiina sõjalennukit ja seitse laeva, kusjuures 17 lennukit märkasid taiwani väina keskjoont ületamas.
10. oktoobril kritiseeris Filipiinide president Ferdinand Marcos Jr. Hiina rannavalvureid sarvede lõhkamise, veekahurite tulistamise ja Filipiinide merelaevade rammimise eest kolme eraldi kokkupõrke ajal vaidlusaluse Sabina Shoali lähedal, tuntud ka kui Xianbin Pekingis ja Escoda Manilas.
USA teatas eelmisel nädalal 8 miljoni dollari suurusest uuest rahastamisest Filipiinide rannavalve (PCG) moderniseerimiseks pärast 24. oktoobril Manilas peetud USA ja Filipiinide merendusdialoogi.
Rahastamist kasutatakse PCG infrastruktuuri täiustamise, koolitusprogrammi arendamise ning ressursside omandamise ja juhtimise planeerimise toetamiseks, vastavalt USA Manilas asuva saatkonna 28. oktoobri avaldusele.
Kohtumisel vaatasid kahe riigi delegaadid läbi käimasolevad koostööpüüdlused ja arutasid võimalusi mereprobleemide lahendamiseks vaidlusaluses Lõuna-Hiina meres.
Mõlemad pooled rõhutasid, kui oluline on toetada 2016. aasta vahekohtu otsust Lõuna-Hiina mere kohta, mis otsustas Hiina vastu algatatud kohtumenetluses Filipiinide kasuks ja teatas, et Pekingi suveräänsusnõuetel puudub õiguslik alus. HKP on keeldunud otsust vastu võtmast või tunnustamast.
Peking on esitanud territoriaalseid nõudeid peaaegu kogu Lõuna-Hiina merele, sealhulgas riffidele ja saartele, mis kattuvad Vietnami, Malaisia, Brunei, Taiwani ja Filipiinide majandusvöönditega.