Ungari ja Ukraina vahel puhkes uus sõnasõda pärast seda, kui president Zelenski seadis üleeelmisel reedel antud intervjuus kahtluse alla Ungari “sõpruse” Venemaaga.
Zelenski väitis, et Ungari peaminister Viktor Orbani juhtimisel on üles näidanud NATO liikme suhtes “sobimatut käitumist”, soovitades sellega mitte konsulteerida olulistes kaitseküsimustes, nagu näiteks Ukraina lubamine alliansi.
“Mulle tundub, et Ungari poliitilises eliidis valitseb segadus. See on väga kummaline olukord. Kas NATO riik saab olla samaaegselt Venemaaga ja NATO vastu?” väitis Zelenski.
Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles vastuseks, et Zelenskil pole õigust Ungari otsustusprotsessis kaaluda, rõhutades, et tema rahvas ja rahvas on juba maksnud konflikti eest kõrget hinda, sealhulgas ungarlaste kaotamise eest, viidates Zakarpattyas elavatele etnilistele ungarlastele oblast Lääne-Ukrainas.
“Õnneks ei ole tema see, kes seda otsustab,” ütles välisminister Zelenski sõnadele viidates. “Ungari rahvas on selle sõja eest juba maksnud ülikõrget hinda.”
Szijjártó võttis seejärel sarkastilise tooni, tuletades Ukrainale meelde kõike, mida ta on juba teinud:
“Kui see avaldus (Zelenski) tähendab: “Tänan aupaklikult ungarlasi enam kui miljoni Ukraina põgeniku sisselaskmise ja nende eest hoolitsemise eest ning tänan teid lugupidavalt abi saatmise eest”, siis nad on teretulnud ja võivad loota meile ka edaspidi.”
Viktor Orbani viimaste vastuoluliste seisukohtade hulgas on olnud väide, et Ungari võimud ei arreteeriks president Vladimir Putinit. Ta ütles seda märtsis pärast seda, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) väljastas Venemaa juhi vahistamismääruse väidetavate inimõiguste rikkumiste tõttu, mis on seotud Ukraina sõjaga. Seda hoolimata sellest, et Ungari on allkirjastanud ja ratifitseerinud Rooma statuudi, millega loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC).
Ungari seisukoht on üldiselt olnud Venemaa sissetungi hukkamõistmine, samal ajal vastupanu mitmetele EL sanktsioonidele, mis on eriti seotud energeetikaga ning mõlema poole rahuläbirääkimistele sundimine. Orban on olnud haruldane Euroopa liider, kes on lahkunud NATO konsensusest, säilitades samal ajal avatud ja positiivse suhtluse Kremliga.
