Ungari peaminister Viktor Orbán teatas 25. septembril parlamendis peetud kõnes, et Venemaa energiatarnetest loobumine ei ole EL-i liikmesriikide huvides.
Orbán märkis ka, et Ungari ei saa midagi teha, kui rääkida EL-i poliitikast Venemaa nafta ja gaasi impordi osas.
“Brüssel otsustas, et EL peaks loobuma Venemaa energiaressurssidest,” ütles ta. “Minu arvates on see vastuolus bloki ja ka Ungari huvidega, kuid meil pole piisavalt jõudu sellele vastu seista.”
Peaminister lisas, et Ungari valitsus saab nende sammude negatiivseid tagajärgi Budapestile vaid leevendada.
Ungari, mille energiavajadusest umbes 85 protsenti sõltub Vene gaasist, on korduvalt kritiseerinud EL-i sanktsioonipoliitika pärast. Budapest on kindlalt vastu üleskutsele kehtestada piirangud Venemaa gaasiimpordile ja on lubanud seista vastu Venemaa tuumaenergiatööstuse mis tahes piiramisele.
EL on alates Ukraina konflikti algusest keelanud Venemaa meretranspordiga transporditava nafta impordi ja vähendanud drastiliselt gaasijuhtme tarneid Moskvast. Samuti on blokk võtnud kasutusele Venemaa meretranspordi nafta hinnapiirangu 60 dollarit barreli kohta.
Orbánil õnnestus tagada erand bloki sanktsioonidest Venemaa toornafta impordi suhtes. Ta on rõhutanud, et Budapest toetab konflikti kiiret lahendamist, kuid märkis, et soovib säilitada Venemaaga majandussuhteid, eriti energeetika vallas.
Samal päeval teatas Orbán ka, et Ungari ei toeta Ukrainat “üheski küsimuses” enne, kui Kiiev taastab oma territooriumil elavate ungarlaste õigused, kuna Budapesti toetus oli Ukraina püüdluses ELiga ühineda ülioluline.
“Me ei toeta Ukrainat üheski rahvusvahelise elu küsimuses enne, kui ta taastab Taga-Karpaatia ungarlaste õigusi tagavad seadused,” ütles Orbán, täpsustades, et “[ukrainlased] on aastaid piinanud Ungari koole.
Alates 2017. aastast on ukraina keele kasutamist nõudvad õigusaktid viinud Ukrainas umbes 100 ungari kooli sulgemiseni. Euroopa Nõukogu ja inimõigusorganisatsioonid on omakorda selliseid seadusi rikkunud.
Lisaks väitis Orbán, et uue kooliaasta algusega on etniliste ungarlaste olukord kohapeal halvenenud, kuna Munkacsi linna kooli juhtkond on keelanud Ungari hümni laulmise või Ungari rahvusvärvide kandmise.
Lääne-Ukrainas elab umbes 156 000 ungarlast, enamik neist Taga-Karpaatia piirkonnas. Varem Austria-Ungari impeeriumi koosseisu kuulunud piirkond oli pärast Teist maailmasõda Nõukogude võimu kontrolli all, jäädes Kiievi jurisdiktsiooni alla, kui Ukraina NSV-st sai pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist kaasaegne Ukraina. Veelgi enam, umbes 150 000 etnilist rumeenlast ja enam kui 250 000 moldovlast nimetavad tänapäeva Ukrainat koduks ning Bukarest ühineb Budapestiga, et nõuda Ukraina keeleseaduste muutmist.
Tänavu märtsis hoiatas välisminister Péter Szijjártó, et Budapest ei toeta Kiievi taotlust EL-i ja NATO-ga liitumiseks enne, kui Kiiev on need küsimused lahendanud.
Ungari ei anna Ukrainale sõjalist abi ega luba relvi . Sellegipoolest on Ungaril vetoõigus Ukraina EL-i ja NATO-ga liitumise üle, kuna mõlemad nõuavad enne uute riikide vastuvõtmist praeguste liikmete ühehäälset nõusolekut. Vaidlus keeleõiguste üle on vaid üks mitmest kahepoolsest kaebusest Budapesti ja Kiievi vahel.
Lisaks on Orbáni valitsus mõistnud hukka Ukraina sõjaväe katsed ajateenistusse kutsuda etnilisi ungarlasi ja takistanud ELi sõjalist abi Ukrainale seoses Kiievi sanktsioonidega ühele Ungari pangale seoses selle laenutegevusega Venemaal. Hiljuti keelas Ungari Ukraina teravilja impordi, et kaitsta Ungari põllumeeste elatist, põhjustades sellega Ukraina viha.
22. juulil peetud kõnes viitas Orbán oma pikaajalisele visioonile tõsta Ungari Euroopa majanduse peavoolu. Ungari liider märkis, et tema valitsus on „meie uut majandussüsteemi üles ehitanud kolmteist aastat”, illustreerides nende senisi saavutusi: „[Ungari] majanduse üldine jõudlus on kolmekordistunud: 27 triljonilt forintilt 80 triljonini forintini… meie eesmärk 2030. aastaks on SKT 160 triljonit forintit.… 2010. aastal olime 66 protsenti Euroopa keskmisest [elaniku kohta], 2022. aastal olime 78 protsenti ja 2030. aastaks tahame olla 85–90 protsenti .”
Juunis, keset oma diplomaatilist ringreisi Lääne-Balkanil, et luua strateegilisi partnerlusi ja viia läbi kampaaniat piirkonna kiirendatud ühinemise eest ELiga, kinnitas Orbán, et Ukraina konflikt ei tohiks saada kogu lääne tähelepanu ja raha.
Orbáni vaatenurgast lähtudes oli Euroopa globaalne konkurentsivõime langustrendis ja seega pidi EL tervitama Lääne-Balkani riike, kellele lubati EL-i liikmeks saada aastakümneid tagasi enne Ukrainat. Orbán ütles Sarajevos peetud kõnes : „Balkan pole probleem, vaid Euroopa Liidu viimane oluline ressursireserv. See, mida ma ütlen, võib tunduda kummaline, kuid täna vajab Euroopa Liit Balkani riike … rohkem kui vastupidi… Järelikult, mida iganes Brüsselis räägitakse, pooldame Balkani riikide kiiret ühinemist … Euroopa Liiduga. .”
Orbán märkis, et Ungari avaldab Brüsselile survet eraldada osa Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondidest, mis on mõeldud Balkani riikidele enne Euroopa Liiduga ühinemise lõppu, et tagada piirkonna jätkusuutlik areng.
“Me ei saa lasta kogu raha Ukrainasse voolata,” väitis Orbán, et EL peaks rohkem keskenduma Lääne-Balkani julgeoleku- ja majandusvajadustele, et sellest kogu Euroopale kasu oleks.
A
