Autor Matthew Vadum ajalehes The Epoch Times (meie rõhutus),
USA ülemkohus taastas 20. mail Maine’i osariigi seadusandja kõne- ja hääleõiguse, mis oli peatatud tema kriitika tõttu tüdrukute keskkooli spordivõistlustel osalevate meeste suhtes.
Märtsis keelas Maine’i Esindajatekoja spiiker Maine’i esindajal, vabariiklasest Laurel Libbyl Esindajatekoja saalis sõna võtta või hääletada enne, kui ta oli oma seisukohad Maine’i poliitika kohta, mis lubab transseksuaalidel koolispordis osaleda, tagandanud, vastavalt seadusandja kohtule esitatud avaldusele.
20. mail rahuldas Ülemkohus Libby taotluse kohtumääruse saamiseks, mis blokeeriks Esindajatekoja poliitika, kuni USA esimese ringkonna apellatsioonikohus asja arutab. Allkirjastamata määruses ei olnud otsuse põhjendusi esitatud.
Kohtunik Sonia Sotomayor andis mõista, et ta lükkab taotluse tagasi. Kohtunik Ketanji Brown Jackson esitas taotluse rahuldamise kohta eriarvamuse.
Föderaalne ringkonnakohus lükkas varem Libby esialgse ettekirjutuse taotluse tagasi, leides, et seadusandlik puutumatus takistas kohtul tegutsemist, kuna spiikri „sanktsioon” oli „seadusandlik akt” ja Libby seadusandliku ringkonna valijate valimisõigusest ilmajätmine ei olnud nii „erakordne”, et puutumatust tühistada.
Libby esitas apellatsiooni esimese ringkonnakohtule, mis samuti keeldus Esindajatekoja poliitikat blokeerimast.
Oma 28. aprilli avalduses Ülemkohtule vaidlustas Libby spiikri otsuse peatada tema privileegid seadusandjana.
„Hagejad ei vaidlusta siin mitte suulist hukkamõistu (kui see ka poleks rumal). See on see, mis edasi juhtus.“
„Spiiker teatas, et Libbyl keelatakse sõna võtta ja hääletada enne, kui ta oma seisukoha tagasi võtab. See tähendab, et tema tuhandetel valijatel Maine’i Esindajatekoja 90. ringkonnas puudub nüüd hääl ja hääl iga seaduseelnõu puhul, mis Esindajatekojale tuleb, tema ametiaja lõpuni, mis kestab 2026. aastani.“
„Libby hääleõiguse jätkuv ja määramatu keelamine on enneolematu,“ öeldi avalduses, lisades, et USA Esindajatekoda leidis juba ammu, et põhiseadus keelab sellel kojal takistada ühel oma liikmel hääletamist.
„Liikme hääl ei ole tema enda oma; see kuulub tema ringkonnale. Ja terve ringkonna esindatusest ilmajätmine ei ole põhiseaduspärasem kui selle ringkonna esmane väljajätmine ringkondade ümberjaotamise plaanist. … Samad reeglid kehtivad ka Maine’is.“
8. mail esitas Maine’i Esindajatekoja spiiker, demokraat Ryan Fecteau, lühikokkuvõtte, milles kutsus Ülemkohtu üles juhtumit mitte menetlema.
Lühidalt öeldes „võttis Libby 17. veebruaril sihikule“ ühe võistlusel osalenud keskkooliõpilase, „kuna see õpilane on transsooline“ ja andis õpilase nimepidi teada. Lühidalt öeldes läks Libby ametlikul Facebooki kontol avaldatud postitus „kiiresti viraalseks“.
Fecteau ütles, et nägi postitust ja „oli kohe mures õpilase turvalisuse ja heaolu pärast“ ning saatis Libbyle kirja, milles palus tal postitus kustutada. Libby keeldus.
Maine’i Esindajatekoda võttis häältega 75:70 vastu resolutsiooni, mis nõudis Libbylt “täieliku vastutuse võtmist juhtunu eest ning avalikult vabandust palumist Esindajatekoja, rahva ja Maine’i osariigi ees”, seisis lühikokkuvõttes.
„Nagu teisedki Maine’i Esindajatekoja liikmete hukkamõistuavaldused, nõudis ka hukkamõistuavalduse resolutsioon esindaja Libbylt oma käitumise pärast vabandust, mitte oma vaadete tagasivõtmist.“
Libby keeldus vabandust palumast, märgiti lühikokkuvõttes. Fecteau leidis, et Libby oli rikkunud parlamendi reegleid ning otsustas, et ta ei saa osaleda parlamendi debattides ja hääletustel enne, kui ta vabandab.
Kõneleja ütles, et Libby „säilitab kõik muud seadusandlikud privileegid ja tal on jätkuvalt märkimisväärsed vahendid seadusandluse edendamiseks ja vastustamiseks ning muul viisil oma valijate esindamiseks”, hoolimata nendest piirangutest.
Oma eriarvamusel kirjutas kohtunik Jackson, et Libby avaldus ei ole erakorraline ega vasta föderaalse kohtumääruse (All Writs Act) kehtestatud „kõrgele latile“, mis annab Ülemkohtule õiguse teha ettekirjutusi. Ta ütles, et esimese ringkonna kohus „tegutseb kiiresti, et hinnata selle juhtumi õiguslikke küsimusi“ ja suuline arutelu on kavandatud lähikuudele.
Libby ei ole suutnud tõestada, et tema õigus taotletud hüvitisele on “vaieldamatult selge”, kirjutas Jackson, viidates õiguslikule pretsedendile.
See jätab Jacksoni sõnul „palju keerulisi küsimusi“, näiteks kas osariikide seadusandjate volitused siduda seadusandjaid eetikanormidega on piiratud ja kas föderaalkohtud võivad otsustada, kas need reeglid on sobimatud.
Näiteks: „Kas selliste reeglite alusel sanktsioonide kohaldamine rikub esindaja esimese konstitutsioonimuudatuse õigusi ja kas on vahet, milline see sanktsioon on?“
„See kohus ei ole enamikku neist küsimustest käsitlenud ega neile vastanud,“ kirjutas Jackson.
