Avaleht Esileht Ukrainal võib olla vaja Venemaaga kompromisse teha, tunnistab NATO juht

Ukrainal võib olla vaja Venemaaga kompromisse teha, tunnistab NATO juht

Harvaesineval hetkel pärast enam kui kaks aastat kestnud sõda on NATO peasekretär Jens Stoltenberg hilinenult tunnistanud, et Ukraina peab läbirääkimiste laua taga Venemaaga kompromissile minema.

Ta tegi märkuse värskes intervjuus BBC-le hetkel, mil ta kutsub lääneliitlasi üles pühenduma tema kavandatud viieaastase, 100 miljardi euro suuruse fondi heakskiitmisele Ukraina jaoks. Nagu oleme varem rõhutanud, on see suuresti seotud NATO “Trumpi-kindla” rahastamisega Kiievile veel aastaid, eeldades, et ta võib järgmisel aastal Valges Majas olla.

Stoltenberg mängib endiselt narratiivi, et Ukraina vajab läänelt suurt toetust, et luua mõjujõudu võimalikeks tulevasteks läbirääkimisteks. Lääne tugeva toetusega võimaldatud lahinguvälja võit võib viia Ukraina poole jaoks “vastuvõetava tulemuseni”, ütles ta.

“Lõppude lõpuks peab see olema Ukraina, kes otsustab, milliseid kompromisse nad on valmis tegema, me peame võimaldama neil olla olukorras, kus nad tegelikult saavutavad läbirääkimiste laua taga vastuvõetava tulemuse,” ütles ta BBC-le.

Ta püüdis selgitada, et ta ei kutsu Ukrainat üles pakkuma praegu mingeid järeleandmisi, kuid ütles, et “tõeline rahu” on saavutatav ainult siis, kui “Ukraina võidab”.

Ja ometi ei ole Ukraina väed igal juhul edasi liikunud, pigem vastupidi. BBC kommenteeris Stoltenbergi haruldast juttu “kompromissist” järgmiselt:

Kuid tema keel on tähelepanuväärne, sest president Volodõmõr Zelenskõi on alati olnud kindel, et ta ei pea Putiniga kunagi läbirääkimisi, hoolimata mõningatest üleskutsetest talle seda teha, sealhulgas paavstilt.

Stoltenberg keeldus laskmast end huvitada, kas ta on mures Donald Trumpi võimaliku naasmise pärast Valgesse Majja, öeldes vaid, et ta on kindel, et USA on jätkuvalt oluline liitlane, kes iganes vastutab.

Zelenskõi järjepidev seisukoht kogu sõja vältel on olnud öelda, et ta ei pea Moskvaga kunagi läbirääkimisi seni, kuni võimul on Vladimir Putin.

Mis puutub Stoltenbergi, siis oli tal seda öelda vaid paar nädalat tagasi vastuseks paavst Franciscuse seisukohale, et sõdivad pooled peavad kiiresti leidma kompromissi ja lõpetama kõik võitlused …

Eelmisel nädalal jahmatas USA välisminister Antony Blinken, kinnitades otsekoheselt, et “Ukrainast saab NATO liige”. Ta ütles ajakirjanikele eelmisel neljapäeval Brüsselis, kus välisministrid kohtusid, et valmistuda alliansi aastakoosolekuks juulis: “Ukrainast saab NATO liige. Meie eesmärk tippkohtumisel on aidata ehitada silda selle liikmeskonnani.”

Allpool on toodud ühe geopoliitilise kommentaatori reaktsioon sellele “valele” Ukraina liitumisest NATOga

* * *

Kuid see on valetamine ja valetamise tase, mis on hämmastav. Nagu Anthony Blinken hiljuti ajakirjanikke hämmastas, öeldes, et “Ukraina liitub NATOga” – võib-olla kogu sõja suurim vale, kuna lääneriikide juhid teavad, et see on võimatu ja ei saa kunagi juhtuda, ilma et see oleks Vene vägede täielik lüüasaamine ja väljumine. Tegelikult on see suuruselt teine vale. Kõige suurem vale on see, et Venemaal on sihikule võetud Euroopa riigid, kuhu tungida ja vallutada, mida Stoltenberg pidevalt ütleb, kuid mitte ükski ELi juht ei usu, mis ilmneb nende endi rakettide vastutustundetus ammendumises.

Macron mängib võtmerolli ka nende ebatõdede valmistamisel oma hiljutise eduga ajakirjanike veenmisel, et nad kirjutaksid üles “me võiksime saata Prantsuse väed Ukrainasse”, kui tegelikult pakkis ta selle avalduse nii paljude hoiatustega, et ta tegelikult ei öelnud seda üldse. Selge on see, et praegu valitseb paanikaseisund, mis on läänest üldiselt tuntav ning et Nii Macron kui ka NATO liidrid peavad Venemaaga mitteametlikke kõnelusi – või vähemalt peavad kõnelusi võimalike kõneluste üle – mingisuguse asja üle, mida ameeriklastele meeldib nimetada Ukraina ja Lääne jaoks “off-rampiks”. Võite seda nimetada “valgeks lipuks”, mis on ilmselt jätnud teid laulu ümisema.

Exit mobile version