Uus-Meremaa koalitsioonivalitsus on lõpetanud leiboristide ajal alustatud töö vihakõneseadustega. Justiitsminister Paul Goldsmith teatas X-is (endine Twitter), et on andnud õiguskomisjonile korralduse projektist loobuda.
Seda hoolimata sellest, et aastatel 2022–2023 kasvas NZ politsei termin “vihajuhtumid”
12 protsenti, 9,351-ni. Enamik neist olid rassiline väärkohtlemine (83 protsenti), millele järgnesid juhtumid, mis olid suunatud inimeste seksuaalse sättumuse vastu (9,7 protsenti) ja teatud usuga inimeste vastu (5,8 protsenti).
Rassijuhtumitest oli enam kui kolmandik suunatud Aasia päritolu inimestele. Värvilised inimesed olid ohvrid 8,9 protsendil juhtudest ja 7,2 protsenti olid suunatud Māori vastu.
Eelmisel leiboristide valitsusel oli algselt ambitsioonikas plaan vihakõnega tegelemiseks, kuid kärpis seda hiljem sõnavabaduse kaitsjate tugeva kriitika ja Rahvuspartei lubaduse tõttu tühistada seadused, kui see osutub valituks.
Seadused olid osa valitsuse vastusest kuningliku komisjoni soovitustele Christchurchi rünnakute kohta, milles Austraalia relvamees tappis kahes mošees 51 moslemi kummardajat.
Kuigi proua Ardern lubas esialgu, et seadused ei hõlma poliitilist arvamust, märkis ta parlamendis küsitlemisel, et ta ei välista seda, öeldes, et see sõltub avalikkusega konsulteerimisest.
Uue seaduse rikkumises süüdi mõistetud inimesi ootab kolmeaastane vanglakaristus või kuni 50 000 dollari suurune trahv.
Leiboristid lahjendasid oma ettepanekuid
Kui Kiri Allen asus justiitsministriks, teatas ta, et seadus piirdub usurühmituste vastu suunatud kihutustöö muutmisega, kusjuures muud aspektid suunatakse õiguskomisjonile.
Siis astus sisse peaminister Chris Hipkins ja ütles, et isegi see säte lükatakse edasi ja edastatakse komisjonile, andes talle “võimaluse kaaluda keerulist ja väga vaieldavat õigusvaldkonda tervikuna”.
Nationali koalitsioonileping Uus-Meremaaga First sisaldas poliitikat, et peatada töö vihakõneseaduste reformimiseks.
Kuid juba 2022. aasta detsembris oli hr Goldsmith juba lubanud riigi juhitud valitsusel peatada kõik reformid.
“Vihakõnet käsitlevad õigusaktid … ei ole vaja ja see kitsendab tarbetult sõna- ja väljendusvabadust meie riigis,” ütles ta 2023. aastal. “Uue vihakõneseadusega jätkamine on tähelepanu kõrvalejuhtimine pakilisematelt teemadelt, millele justiitsministeeriumi ametnikud peaksid keskenduma. Rohkem kõnet ja arutelu on parim vastus kõnele, millega inimesed ei nõustu – mitte keelud ja politseiuurimised.”
Hr Goldsmithi otsus ei osutu tõenäoliselt populaarseks vähemusrühmi esindavate organisatsioonide seas.
Kui leiboristid edastasid oma ettepanekud õiguskomisjonile, ütles inimõiguste ülemvolinik Paul Hunt, et see on “andnud teed sageli valesti informeeritud ja oportunistlikule poliitilisele arutelule”.
Samal ajal ütles Uus-Meremaa Islami Naiste Nõukogu riiklik koordinaator Aliya Danzeisen: “Kui palju inimesi peab veel vihkamise all kannatama ja kui kaua, enne kui meie seadusandjatel on julgust teha seda, mis on õige? Rohkem aega ega kaalumist pole vaja.”
Seda toetas aga koalitsioonipartner NZ First, kes säutsus: “Sõnavabadus on iga demokraatia alus. Oleme peatanud töö leiboristide vihakõnet käsitlevate õigusaktidega, eelmise valitsuse ebamäärane ja üle jõu käiv ettepanek oli hooletu õigusloome ja me peatasime selle oma radadel.”
Ka sõnavabaduse liit säutsus oma toetusest, öeldes: “Vägivalla õhutamine on [juba] ebaseaduslik. See oli enne 15. märtsi ja vihakõneseadustel polnud midagi pistmist vägivallale õhutamisega”, vastuseks ajakirjaniku säutsule, milles öeldi: “… Uus-Meremaal moslemite vastu suunatud vägivalla õhutamine jääb seaduslikuks” hr Goldsmithi otsuse tulemusena.
Näib, et hr Goldsmithi tegevus ei peatanud mingit edasiminekut – vastupidiselt väidetele ei olnud õiguskomisjon ettepanekuga
tööd alustanud.
Uus-Meremaa koalitsioonivalitsus on lõpetanud leiboristide ajal alustatud töö vihakõneseadustega. Justiitsminister Paul Goldsmith teatas X-is (endine Twitter), et on andnud õiguskomisjonile korralduse projektist loobuda.
Rassijuhtumitest oli enam kui kolmandik suunatud Aasia päritolu inimestele. Värvilised inimesed olid ohvrid 8,9 protsendil juhtudest ja 7,2 protsenti olid suunatud Māori vastu.
Eelmisel leiboristide valitsusel oli algselt ambitsioonikas plaan vihakõnega tegelemiseks, kuid kärpis seda hiljem sõnavabaduse kaitsjate tugeva kriitika ja Rahvuspartei lubaduse tõttu tühistada seadused, kui see osutub valituks.
Seadused olid osa valitsuse vastusest kuningliku komisjoni soovitustele Christchurchi rünnakute kohta, milles Austraalia relvamees tappis kahes mošees 51 moslemi kummardajat.
Kuigi proua Ardern lubas esialgu, et seadused ei hõlma poliitilist arvamust, märkis ta parlamendis küsitlemisel, et ta ei välista seda, öeldes, et see sõltub avalikkusega konsulteerimisest.
Leiboristid lahjendasid oma ettepanekuid
Kui Kiri Allen asus justiitsministriks, teatas ta, et seadus piirdub usurühmituste vastu suunatud kihutustöö muutmisega, kusjuures muud aspektid suunatakse õiguskomisjonile.
Siis astus sisse peaminister Chris Hipkins ja ütles, et isegi see säte lükatakse edasi ja edastatakse komisjonile, andes talle “võimaluse kaaluda keerulist ja väga vaieldavat õigusvaldkonda tervikuna”.
Nationali koalitsioonileping Uus-Meremaaga First sisaldas poliitikat, et peatada töö vihakõneseaduste reformimiseks.
Kuid juba 2022. aasta detsembris oli hr Goldsmith juba lubanud riigi juhitud valitsusel peatada kõik reformid.
“Vihakõnet käsitlevad õigusaktid … ei ole vaja ja see kitsendab tarbetult sõna- ja väljendusvabadust meie riigis,” ütles ta 2023. aastal. “Uue vihakõneseadusega jätkamine on tähelepanu kõrvalejuhtimine pakilisematelt teemadelt, millele justiitsministeeriumi ametnikud peaksid keskenduma. Rohkem kõnet ja arutelu on parim vastus kõnele, millega inimesed ei nõustu – mitte keelud ja politseiuurimised.”
Hr Goldsmithi otsus ei osutu tõenäoliselt populaarseks vähemusrühmi esindavate organisatsioonide seas.
Kui leiboristid edastasid oma ettepanekud õiguskomisjonile, ütles inimõiguste ülemvolinik Paul Hunt, et see on “andnud teed sageli valesti informeeritud ja oportunistlikule poliitilisele arutelule”.
Samal ajal ütles Uus-Meremaa Islami Naiste Nõukogu riiklik koordinaator Aliya Danzeisen: “Kui palju inimesi peab veel vihkamise all kannatama ja kui kaua, enne kui meie seadusandjatel on julgust teha seda, mis on õige? Rohkem aega ega kaalumist pole vaja.”
Seda toetas aga koalitsioonipartner NZ First, kes säutsus: “Sõnavabadus on iga demokraatia alus. Oleme peatanud töö leiboristide vihakõnet käsitlevate õigusaktidega, eelmise valitsuse ebamäärane ja üle jõu käiv ettepanek oli hooletu õigusloome ja me peatasime selle oma radadel.”
Ka sõnavabaduse liit säutsus oma toetusest, öeldes: “Vägivalla õhutamine on [juba] ebaseaduslik. See oli enne 15. märtsi ja vihakõneseadustel polnud midagi pistmist vägivallale õhutamisega”, vastuseks ajakirjaniku säutsule, milles öeldi: “… Uus-Meremaal moslemite vastu suunatud vägivalla õhutamine jääb seaduslikuks” hr Goldsmithi otsuse tulemusena.