Avaleht Arvamus Täna mõtlen sellest, miks meie rahvus on väljasuremisel?

Täna mõtlen sellest, miks meie rahvus on väljasuremisel?

Vaadates 3. detsembri AK-d, oli suur üllatus, et lõpuks ometi hakatakse rääkima väga traagilisest statistikast, mis sihikindlalt viitab sellele, et Eesti RAHVUS on väljasuremis trendis. Arvestades seda, et alanud majanduslangus kestab veel pikki aastaid, peretoetusi järjest kärbitakse, siis noortel puudub ka hea tahtmise juures materiaalne võimalus peret luua. Praegune valitsus on Eesti rahva maha müünud välis organisatsioonidele ja teinud oma parima, et hävitada toimiv majandus ja normaalne pereelu muster. Au sees on seksuaal kõrvalekalded, mida ülistatakse ja toetatakse, selle asemel, et tunnustada ja toetada normaalse pereelu loomist. Selle asemel, et innustada mehe ja naise vahelist sigimist, meie valitsus hoopis muretseb, et kust homoseksuaalid ja transvestiidid saaksid lapsi osta. Prioriteedid on meie riigis ikka väga paigast ära!!!
Noortele tehakse karmi ajupesu soorollide osas, nii et vaesekesed ei tea enam, kes nad on või mida nad elult tahavad. Paljud on tänu sellisele psühholoogilisele terrorile otsustanud endalt hoopiski elu võtta, sest puuduvad selged raamid kuhu kuuluda ja sihid, kuhu suunas sammuda.
Ja loomulikult, lisaks majandusprobleemidele ja sooidentiteedi probleemidele, vohab üleüldine sigimisvõimetuse trend.
Enamus noored mehed, naised on keemiat ja kunstlike hormoone täis toidu peal kasvanud, ja mitmed korrad süstitud, nii et nad polegi võimelised enam lapsi saama. See on kohutav, milline tume tulevik meie noori ees ootab. Sõda ja virelemine ja rahvuse väljasuremine on meie laste saatus.Palju õnne meile, 30 aastat vabadust on teinud korraliku hävitustöö. Tundub, et eestlane oskab ainult kiruda ja teisi hukka mōista, selle asemel, et oma vigadest õppida.
Kogu aeg on meie hädades keegi teine süüdi. Meie ise ei vastuta mitte kunagi oma otsuste eest. Tänu sellele, et meil puudub enesekriitika, me ei suudagi kunagi areneda paremuse poole. Ikka ja jälle astume mingisuguse “Liidu” ämbrisse.
Oleme nüüd rõõmsasti Euroopa Liidus, lehvitades vikerkaare lippe ja tappes pereväärtusi. Oleme rõõmsalt NATOS, lehvitades sinikollast Ukraina lippu, ägisedes maksude all, ohverdades oma puhast loodust ja sigimisvõimelisi mehi NATO sõjamängudeks Venemaa vastu. Praeguseks peaks ka kõige naiivsemal eestlasel selge olema, et NATO ei tee Eestist ” paremini kaitstud” riiki vaid vastupidi. Oleme rõõmsasti allunud WHO diktatuurile, kus sunnitakse kogu rahvast nõela otsa, mis tegelikult pole andnud mingit immunsuust vaid hoopis seda hävitanud, ja tekitanud juurde nurisünnitusi.
Lisaks kõigele, puudub meil ka oma naturaalne põllumajandus, mis oma rahvast toidaks. Kõik toit tuleb ikka mõnest teisest riigist, mis enamjaolt on mürgist keemiat täis pritsitud.
Toompea klounid aga muudkui tantsivad, korjavad välismaalt auhindu oma rahva hävitamise eest, kinnitades ” lugege mu huultelt, et Eesti on iseseisev ja seda “iseseisvust” peab kaitsma ja üleüldse on kõik super hästi. Kust otsast me iseseisvad oleme, kui me ei suuda ei iseseisvalt mõelda, iseseisvalt otsustada, ega ise ennast toita? Mis iseseisvus see on kui meie majandus sõltub EL rahadest ja EL bürokraatiast? Kas oleme unustanud, et kes maksab, see tellib muusika….ja praegune muusika kõlab sügavates leina nootides.
Mõelgem sellele armas rahvas, kuhu need Euroopa “väärtused” on meid viinud, ja mis on meie tegelik reaalsus ning väljavaated tulevikule. Oleme oma noortele loonud riigi, kus puudub rahu ja majanduslik heaolu. Meil peaks olema sügavalt häbi, kui saamatult me 30 iseseisvus aastat oleme kasutanud. Oleme loonud riigi, kus on vohamas sõjahirm ja sõna hirm, töötus ja nälg, riigi, kus inimesi pannakse vangi poliitiliste erimeelsuste eest, kus liidrid on need kes oskavad kõige rohkem valetada ja varastada, ja kus meie auväärne sinimustvalge lipp on asendatud sinikollasega.
Veelkord, meil peaks olema sügavalt häbi!
Aeg on meelt parandada, õppida tehtud vigadest ja püüda veel päästa, mis päästa annab!
/Ülle Pukk/

Exit mobile version