Sarah Collins CAM-ist,
Ühiskonna rikkaimate inimeste isiklikku süsinikujalajälge alahindavad rängalt nii rikkad ise kui ka keskmise ja madalama sissetulekuga inimesed, olenemata sellest, millisest riigist nad pärit on. Samal ajal ülehindavad nii rikkad kui ka vaesed drastiliselt kõige vaesemate inimeste süsinikujalajälge.
Rahvusvaheline teadlaste rühm, mida juhtisid Copenhagen Business School, Baseli ülikool ja Cambridge’i ülikool, küsitles 4,000 inimest Taanist, Indiast, Nigeeriast ja Ameerika Ühendriikidest isikliku süsinikujalajälje ebavõrdsuse kohta – inimese tegevuse tagajärjel tekkivate kasvuhoonegaaside koguhulk – oma riigis.
Kuigi on hästi teada, et ühiskonna rikkaimate ja vaeseimate süsinikujalajälje vahel on suur lõhe, on olnud ebaselge, kas üksikisikud olid sellest ebavõrdsusest teadlikud. Uuringusse valitud neli riiki on kõik rikkuse, elustiili ja kultuuri poolest erinevad. Uuringus osalejad erinesid ka oma isikliku sissetuleku poolest, kusjuures pooled osalejatest kuulusid oma riigi 10% sissetuleku tippu.
Valdav enamus osalejaid neljas riigis ülehindas kõige vaesemate 50% keskmist isiklikku süsinikujalajälge ning alahindas rikkaimate 10% ja 1% omi.
Siiski toetasid 10% ülemisest otsast osalejad tõenäolisemalt teatavaid kliimapoliitikaid, nagu elektrihinna tõstmine tipptundidel, punase liha tarbimise maksustamine või süsinikdioksiidi kõrvaldamise tehnoloogiate, näiteks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise toetamine.
Teadlaste sõnul võib see peegeldada üldiselt kõrgepalgaliste kõrgemat haridustaset, suuremat võimet võtta vastu hinnapõhist poliitikat või kliimakriisi tehnoloogiliste lahenduste suuremat eelistamist. Tulemused on kajastatud ajakirjas Nature Climate Change.
Kuigi isikliku süsiniku- või keskkonnajalajälje kontseptsiooni on kasutatud juba üle 40 aasta, sai see laialdaselt populaarseks 2000. aastate keskel, kui fossiilkütuste ettevõte BP korraldas suure reklaamikampaania, julgustades inimesi määrama ja vähendama oma isiklikku süsinikujalajälge.
“Seal on kindlasti rühmi, kes sooviksid lükata vastutuse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eest korporatsioonidelt üksikisikutele, mis on problemaatiline,” ütles kaasautor dr Ramit Debnath, Cambridge’i ülikooli dotsent ja Cambridge Zero stipendiaat. “Isiklik süsinikujalajälg võib aga illustreerida sügavat ebavõrdsust riikide sees ja vahel ning aidata inimestel tuvastada, kuidas elada kliimasõbralikumalt.”
Varasemad uuringud on näidanud laialt levinud väärarusaamu selle kohta, kuidas teatud tarbijakäitumine mõjutab inimese süsinikujalajälge. Näiteks ringlussevõtt, tulede väljalülitamine ruumist lahkumisel ja plastpakendite vältimine on väiksema mõjuga käitumine, mida ülehinnatakse selles osas, kui palju need võivad vähendada inimese süsinikujalajälge. Teisest küljest kiputakse alahindama selliste käitumisviiside mõju nagu punase liha tarbimine, kodude kütmine ja jahutamine ning lennureisid.
Siiski on vähe uuringuid selle kohta, kas need väärarusaamad laienevad inimeste arusaamadele isikliku süsinikujalajälje koostisest ja ulatusest ning nende võimest võrrelda erinevaid rühmi.
Uuringusse valitud neli riiki (Taani, India, Nigeeria ja USA) valiti välja nende erineva süsinikdioksiidi heite tõttu elaniku kohta ja majandusliku ebavõrdsuse taseme tõttu. Igas riigis küsitleti umbes 1,000 osalejat, kusjuures pooled igast osalejarühmast olid oma riigi 10% ülemisest ja teine pool 90%-st.
Osalejatel paluti hinnata oma riigi kolme sissetulekurühma (alumine 50%, ülemine 10% ja 1% sissetulekust) keskmist isiklikku süsinikujalajälge. Enamik osalejaid ülehindas alumise 50% sissetuleku keskmist isiklikku süsinikujalajälge ja alahindas 10% sissetuleku ülemise 10% ja 1% keskmise jalajälge.
“Need riigid on väga erinevad, kuid leidsime, et rikkad on üsna sarnased, olenemata sellest, kuhu te lähete ja nende mured on ülejäänud ühiskonnast erinevad,” ütles Debnath. “Eralennukiga reisivate miljardäride vahel on tohutu kontrast, samal ajal kui ülejäänud meist joovad räpaste paberkõrtega: ühel neist tegevustest on suur mõju individuaalsele süsinikujalajäljele ja teisel mitte.”
Teadlased uurisid ka seda, kas inimeste ideed süsiniku jalajälje ebavõrdsusest olid seotud nende toetusega erinevatele kliimapoliitikatele. Nad leidsid, et Taani ja Nigeeria osalejad, kes alahindasid süsinikujalajälje ebavõrdsust, toetasid kliimapoliitikat üldiselt vähem. Samuti leidsid nad, et 10% parimast Indiast pärit osalejad toetasid kliimapoliitikat üldiselt rohkem, peegeldades potentsiaalselt nende kõrgharidust ja suuremaid ressursse.
“Vaesematel inimestel on otsesemad mured, näiteks kuidas nad maksavad üüri või toetavad oma perekondi,” ütles esimene autor dr Kristian Steensen Nielsen Copenhagen Business Schoolist. “Kuid kõigis sissetulekugruppides soovivad inimesed kliimakriisile reaalseid lahendusi, olgu need siis regulatiivsed või tehnoloogilised. Kõige suurema süsinikujalajäljega inimestel lasub aga suurim vastutus oma elustiili muutmise ja jalajälje vähendamise eest.”
Pärast tegeliku süsinikujalajälje ebavõrdsuse tundmaõppimist leidis enamik osalejaid, et see on veidi ebaõiglane, kusjuures Taani ja Ameerika Ühendriikide elanikud leidsid, et see on kõige ebaõiglasem. Kuid 10% tippu kuuluvad inimesed leidsid üldiselt, et ebavõrdsus on õiglasem kui kogu elanikkond, välja arvatud Indias. “See võib olla tingitud sellest, et nad üritavad õigustada oma suuremat süsinikujalajälge,” ütles Debnath.
Teadlaste sõnul on vaja teha rohkem tööd, et teha kindlaks parimad viisid õigluse ja õigluse edendamiseks kliimameetmetes kõigis riikides, kultuurides ja kogukondades.
“Suurema rahalise ja poliitilise mõju tõttu peegeldab enamik kliimapoliitikaid ühiskonna rikkaimate huve ja hõlmab harva nende elustiili või sotsiaalse staatuse põhjalikke muutusi,” ütles Debnath.
“Suurem teadlikkus ja arutelu olemasoleva ebavõrdsuse üle isiklikus süsinikujalajäljes võib aidata luua poliitilist survet selle ebavõrdsusega tegelemiseks ja kõigi jaoks toimivate kliimalahenduste väljatöötamiseks,” ütles Nielsen.
Uuringus osalesid ka Giesseni Justus-Liebigi ülikooli, Murdochi ülikooli ja Oxfordi ülikooli teadlased. Uuringut toetasid osaliselt Carlsbergi fond, Bill &; Melinda Gatesi fond, Quadrature Climate Foundation ja Šveitsi Riiklik Teadusfond.
