Kommunistliku Hiina Partei (HKP) elundite kogumise tava on Austraalia poliitikute uue huvi all, kuna selle jahutava praktika kohta ilmnevad uued tõendid.
Senati komitee vaatab läbi seaduseelnõu, mis muudaks Austraaliasse sisenevatele inimestele kohustuslikuks vastata küsimustele ülemeremaade elundisiirdamiste kohta.
Madeleine Bridgett, inimõiguste jurist ja rahvusvahelise koalitsiooni esindaja elundisiirdamise kuritarvitamise lõpetamiseks Hiinas (ETAC), paljastas, kui kiire ja lihtne oli elundi hankimine Hiinast.
Pr Bridgett ütles, et üks tema kolleegidest, professor, pidas paar aastat tagasi ettekande, milles ta peaaegu kindlustas hiinast pärit elundi veebipõhise vestlusplatvormi kaudu vaid 10 minutiga.
“Ta näitas esitluses neid WhatsAppi sõnumeid. Ta suutis 10 minutiga oreli korda saada,” ütles inimõiguste jurist välis-, kaitse- ja kaubandusseaduste komisjonile.
“Üheski seaduslikus vabatahtlikus elundidoonorluse süsteemis ei ole see lihtsalt võimalik.”
Pr Bridgett märkis, et ainus viis, kuidas elundid oleksid kiiresti kättesaadavad, oli “interneerimislaagrite” olemasolu Hiinas, kus inimesed tapeti nõudmisel oma elundite järele.
“Me räägime vangidest sunnitöölaagrites, mida ma tegelikult nimetan “interneerimislaagriteks”, mitte “sunnitöölaagriteks”, need on tegelikult interneerimislaagrid,” ütles ta.
ETACi esindaja viitas ka veenvatele tõenditele, mille on esitanud valitsusväline kohus China Tribunal, mis uurib sunniviisilist elundite kogumist Hiinas. Selles leiti, et Falun Gongi vaimse vahendamise praktika praktikud ja moslemitest etnilised uiguurid olid HKP elundite kogumise peamised sihtmärgid.
“Hansardi rekordil on, et sunniviisilist elundite koristamist on aastaid toime pandud kogu Hiinas, märkimisväärses ulatuses ja Falun Gongi praktikud on olnud üks ja tõenäoliselt peamine elundivarustuse allikas,” ütles ta.
“Uiguuride puhul oli tribunalil tõendeid meditsiinilise testimise kohta sellises ulatuses, mis võimaldas neil teiste kasutajate seas saada elundipangaks.”
Ülemeremaade siirdamisoperatsioonid ei ole nähtavad
Pr Bridgett märkis, et praegu ei ole Austraalias näha, kui palju inimesi saab elundisiirdamisi välismaal.
“Meditsiinilist teavet ei edastata, kui kellelgi on siirdamine välismaal,” ütles ta. “Austraalia peab teadma, millal keegi tagasi tuleb ja talle on välismaal elundisiirdamine tehtud.”
“Ja mitte ainult teada, et neil on see olnud, kus neil on see olnud, kes on operatsiooni teinud ja kellel on mingisugune kliiniline kiri nagu saatekiri, nagu teeksite mis tahes meditsiinilise operatsiooni või sekkumise korral.”
Lisaks väitis ETACi õppetool ja Macquarie ülikooli austatud professor Wendy Rogers, et välismaal siirdamistest teatati Austraalias vähe.
Professor Rogers ütles, et mitu aastat tagasi viidi läbi enesearuandluse uuring (mille vastamismäär oli 43 protsenti), mis näitas 540 registreeritud Austraalia neerusiirdamisoperatsiooni.
Vahepeal registreeriti neerusiirdamiste ametlikus registris aastatel 1980–2018 279 ülemere siirdamist. 49 uuringu juhtumit ei olnud aga ametlikku registrisse kantud, lisas professor Rogers.
“Peame meeles pidama, et see oli vabatahtlik küsitlus,” ütles ta.
“Ma arvan, et on märkimisväärseid tõendeid selle kohta, et on olemas patsientide kohort, kes tulevad tagasi välismaalt pärit elunditega, millest me ei tea.”
Professori sõnul toimub vähemalt 10 protsenti kõigist siirdamistest rahvusvaheliselt mustal turul ja HKP haldab tööstuslikus mastaabis elundikaubanduse süsteemi.
Elundikaubandusega tegelemiseks ebapiisavad seadused
ETAC väljendas muret ka õigusreformi aeglase edenemise pärast elundikaubanduse vastu võitlemisel Austraalias.
Pr Bridgett ütles, et Austraalias ei ole praegu föderaalset kuritegu inimelunditega kaubitsemise eest.
Kuigi kriminaalkoodeks sisaldab elundikaubanduse kuritegu, ütles pr Bridgett, et Austraalia pole kunagi juhtumit menetlenud.
“Ja see ütleb teile, et … kas Austraalia ei suuda riigina nende kuritegude eest vastutusele võtta. Või on see ilmselt see, et seda on tõesti raske tuvastada ja siis vastutusele võtta,” ütles ta.
Osutades viimastel aastatel sellistes riikides nagu Iisrael, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik vastu võetud õigusaktide muudatustele, ütles pr Bridgett, et Austraalia jääb võitluses maha.
“Austraalia peab tõesti sellele järele jõudma meie õigusreformi osas. Minu jaoks on see tegelikult väga aeglane,” ütles ta.
Pr Bridgett tõi näite, et ETAC andis 2018. aastal Austraalia valitsusele mõned soovitused kriminaalkoodeksi muutmiseks, et lisada sellesse inimelunditega kaubitsemise kuriteod.
Kommunistliku Hiina Partei (HKP) elundite kogumise tava on Austraalia poliitikute uue huvi all, kuna selle jahutava praktika kohta ilmnevad uued tõendid.
Senati komitee vaatab läbi seaduseelnõu, mis muudaks Austraaliasse sisenevatele inimestele kohustuslikuks vastata küsimustele ülemeremaade elundisiirdamiste kohta.
Madeleine Bridgett, inimõiguste jurist ja rahvusvahelise koalitsiooni esindaja elundisiirdamise kuritarvitamise lõpetamiseks Hiinas (ETAC), paljastas, kui kiire ja lihtne oli elundi hankimine Hiinast.
Pr Bridgett ütles, et üks tema kolleegidest, professor, pidas paar aastat tagasi ettekande, milles ta peaaegu kindlustas hiinast pärit elundi veebipõhise vestlusplatvormi kaudu vaid 10 minutiga.
“Ta näitas esitluses neid WhatsAppi sõnumeid. Ta suutis 10 minutiga oreli korda saada,” ütles inimõiguste jurist välis-, kaitse- ja kaubandusseaduste komisjonile.
“Üheski seaduslikus vabatahtlikus elundidoonorluse süsteemis ei ole see lihtsalt võimalik.”
Pr Bridgett märkis, et ainus viis, kuidas elundid oleksid kiiresti kättesaadavad, oli “interneerimislaagrite” olemasolu Hiinas, kus inimesed tapeti nõudmisel oma elundite järele.
“Me räägime vangidest sunnitöölaagrites, mida ma tegelikult nimetan “interneerimislaagriteks”, mitte “sunnitöölaagriteks”, need on tegelikult interneerimislaagrid,” ütles ta.
ETACi esindaja viitas ka veenvatele tõenditele, mille on esitanud valitsusväline kohus China Tribunal, mis uurib sunniviisilist elundite kogumist Hiinas. Selles leiti, et Falun Gongi vaimse vahendamise praktika praktikud ja moslemitest etnilised uiguurid olid HKP elundite kogumise peamised sihtmärgid.
“Hansardi rekordil on, et sunniviisilist elundite koristamist on aastaid toime pandud kogu Hiinas, märkimisväärses ulatuses ja Falun Gongi praktikud on olnud üks ja tõenäoliselt peamine elundivarustuse allikas,” ütles ta.
“Uiguuride puhul oli tribunalil tõendeid meditsiinilise testimise kohta sellises ulatuses, mis võimaldas neil teiste kasutajate seas saada elundipangaks.”
Ülemeremaade siirdamisoperatsioonid ei ole nähtavad
Pr Bridgett märkis, et praegu ei ole Austraalias näha, kui palju inimesi saab elundisiirdamisi välismaal.
“Meditsiinilist teavet ei edastata, kui kellelgi on siirdamine välismaal,” ütles ta. “Austraalia peab teadma, millal keegi tagasi tuleb ja talle on välismaal elundisiirdamine tehtud.”
“Ja mitte ainult teada, et neil on see olnud, kus neil on see olnud, kes on operatsiooni teinud ja kellel on mingisugune kliiniline kiri nagu saatekiri, nagu teeksite mis tahes meditsiinilise operatsiooni või sekkumise korral.”
Lisaks väitis ETACi õppetool ja Macquarie ülikooli austatud professor Wendy Rogers, et välismaal siirdamistest teatati Austraalias vähe.
Professor Rogers ütles, et mitu aastat tagasi viidi läbi enesearuandluse uuring (mille vastamismäär oli 43 protsenti), mis näitas 540 registreeritud Austraalia neerusiirdamisoperatsiooni.
Vahepeal registreeriti neerusiirdamiste ametlikus registris aastatel 1980–2018 279 ülemere siirdamist. 49 uuringu juhtumit ei olnud aga ametlikku registrisse kantud, lisas professor Rogers.
“Peame meeles pidama, et see oli vabatahtlik küsitlus,” ütles ta.
“Ma arvan, et on märkimisväärseid tõendeid selle kohta, et on olemas patsientide kohort, kes tulevad tagasi välismaalt pärit elunditega, millest me ei tea.”
Professori sõnul toimub vähemalt 10 protsenti kõigist siirdamistest rahvusvaheliselt mustal turul ja HKP haldab tööstuslikus mastaabis elundikaubanduse süsteemi.
Elundikaubandusega tegelemiseks ebapiisavad seadused
ETAC väljendas muret ka õigusreformi aeglase edenemise pärast elundikaubanduse vastu võitlemisel Austraalias.
Pr Bridgett ütles, et Austraalias ei ole praegu föderaalset kuritegu inimelunditega kaubitsemise eest.
Kuigi kriminaalkoodeks sisaldab elundikaubanduse kuritegu, ütles pr Bridgett, et Austraalia pole kunagi juhtumit menetlenud.
“Ja see ütleb teile, et … kas Austraalia ei suuda riigina nende kuritegude eest vastutusele võtta. Või on see ilmselt see, et seda on tõesti raske tuvastada ja siis vastutusele võtta,” ütles ta.
Osutades viimastel aastatel sellistes riikides nagu Iisrael, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik vastu võetud õigusaktide muudatustele, ütles pr Bridgett, et Austraalia jääb võitluses maha.
“Austraalia peab tõesti sellele järele jõudma meie õigusreformi osas. Minu jaoks on see tegelikult väga aeglane,” ütles ta.
Pr Bridgett tõi näite, et ETAC andis 2018. aastal Austraalia valitsusele mõned soovitused kriminaalkoodeksi muutmiseks, et lisada sellesse inimelunditega kaubitsemise kuriteod.