KUUM! Eesti Metsa Abiks: KES ON NEED INIMESED, KES VÕITLEVAD MAISMAATUULEPARKIDE VASTU?

SPIKKER POLIITIKUTELE, AMETNIKELE JA MEEDIALE

Selleks, et ümber lükata erinevaid spekulatsioone, mis on avalikkuses ringelnud, paneme kirja selgituse, kes on need müstilised inimesed Eestis, kes võitlevad maismaatuuleparkide vastu? Toome välja viis üldjoontes teineteisest sõltumatut gruppi.

Esimene grupp

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest,

kes tunneb eelkõige muret elu säilimise üle maapiirkondades (aga tunneb suurt muret ka loodusväärtuste ja lindude pärast).

Eesti Metsa Abiks koostöö Pärnumaa kogukonnaga sai hoo sisse 2024. aasta alguses, kui hakkasime teemale avalikkuse tähelepanu juhtima. Oleme ennegi näinud seda, kui võimekad võivad olla Eesti inimesed, kes võitlevad oma elukeskkonna eest. Need inimesed võitlesid – selle nimel, et mitte ilma jääda oma kodust. See soov ei ole tulnud kusagilt mujalt.

Isiklik elu sai kõrvale jäetud ning teema endale selgeks tehtud. Nagu näinud oleme, siis isegi paremini, kui suuremal jaol kohalike omavalitsuste taastuvenergeetika spetsialistidel või tuuleparkide eest võitlejatel.

Ligemale aasta peale kohaliku võitluse algust tehti otsus asutada MTÜ selleks, et olla toeks ka teistele kogukondadele üle Eesti, inimesed vajasid abi. Inimesed vajasid informatsiooni. Plusse ja miinuseid.

Teine grupp

Eesti Metsa Abiks MTÜ (EMA),

mure looduse, eelkõige lindude pärast (aga muretseme ka kogukondade pärast, kelle elu ei ole peale tuuletööstuse rajamist enam endine).

Eesti Metsa Abiks oli 2023. aasta lõpus esimene looduskaitse organisatsioon, kes hakkas avalikkuses jagama muret selle kohta, et tuuleparke planeeritakse loodusväärtuslikele aladele, ka Natura 2000 linnualade vahetusse lähedusse. Algatatud on kokku 60 planeeringut 29 omavalitsuses (allikas: Kliimaministeerium), kusjuures päris suur osa tuugenitest on planeeritud metsamaale. Eesti metsade kaitsmine on Eesti Metsa Abiks (EMA) põhitegevus ja sestap on igati ootuspärane, et teema meile korda läheb.

Sotsiaalmeedia postituste järel hakkasid meiega ühendust võtma inimesed üle Eesti, kes tundsid muret tuuletööstuste pärast, mida nende kodu lähedale planeeriti.

Rõhutasime juba siis ja rõhutame ka nüüd – me ei ole tuuleenergia vastu, me ei ole taastuvenergia vastu – me oleme säästlikkuse poolt ning me oleme täielikult selle poolt, et peame liikuma loodust säästva eluviisi poole.

Oleme täielikult ka selle poolt, et tuuleparke rajada asukohtadesse, mis on loodusväärtustest kaugemal ning mõjud nii loodusele kui lähedal elavatele inimestele oleksid kas olematud või õiglaselt kompenseeritud. Paraku on sõna “rohepööre” tänaseks lörtsitud. See, mida täna Eestis tehakse, rajades massiliselt maismaa tuuleparke, ei ole rohepööre. Tõepoolest, tuuleenergia kasutuselevõtuga saaksime ehk osalise, heitliku lahenduse energiaprobleemile, energiajulgeolekule. Me ei tohi aga ühte probleemi lahendades teist probleemi süvendada – teine ülemaailmne probleem on ökoloogiline kriis, mille näitajaks on näiteks globaalne linnustiku vähenemine. Eesti metsadest on 35 aastaga kadunud 3,5 miljonit lindu (allikas: Eesti Ornitoloogiaühing) ja linnustiku vähenemine näitab meie elukeskkonna vaesumist. Linde hukkub tuuleparkides massiliselt. Eestis üritavad arendajad paaniliselt neid andmeid looduskaitseorganisatsioonide eest varjata ja tõenäoliselt on see käitumine ebaseaduslik, kuna Århusi konventsiooni järgi peavad looduskaitselised andmed olema avalikud.

Kes rahastab Eesti Metsa Abiks MTÜ-d ja Looduse ja Inimeste Eest MTÜ-d?

Rahastus tuleb vaid Eesti inimestelt ning valdavalt kogume annetusi 5, 15 või 25 euro kaupa. Ühtegi suurannetajat kummalgi MTÜ-l ei ole.

Kolmas grupp

Kohalikud inimesed,

kes pole tihtipeale grupeerunud ning on tänu kohaliku omavalitsuse, arendajate ja riigi tegemata tööle erisuguselt informeeritud.

Valdav enamus inimesi ei ole saanud ametlikest kanalitest kätte teavitust, info tuulearendustest liigub suust-suhu, see on üks peamistest põhjustest, miks paljud inimesed on ärritunud ja väljendavad oma pahameelt ka avalikel koosolekutel. Info avaldamine valla kodulehe tagumises osas ei ole piisav.

Neljas grupp

Mitmed konservatiivsete erakondade poliitikud,

kellel puudub isiklik kokkupuude teemaga, kelle kodu lähedale ühtegi tuuleparki tulemas ei ole, kes on selle teema kaaperdanud ainuüksi selleks, et võita poliitilist mõjuvõimu ja rahuldada isiklikke võimuambitsioone. Lisaks nende jüngrid, kelle tegutsemine on kantud samast eesmärgist – isiklik poliitiline mõjuvõim.

Nii Eesti Metsa Abiks (EMA) kui Looduse ja Inimeste Eest MTÜ on apoliitilised, meie ridades on nii liberaale kui ka konservatiive, ning paneme kõikidele osapooltele südamele, et maismaatuuleparkide arendusest rääkides jätame poliitika kõrvale ning räägime tuuleparkide mõjust loodusele ja inimestele.

Võimalik poliitiline kaaperdamine on alatu, kuna see süvendab ühiskondlikku vastandumist ning ei vii meid lahendustele lähemale.

Viies grupp

Vandenõuteoreetikud,

kes on kõige vastu ja sageli kaudselt Venemaalt tulevate narratiivide poolt mõjutatud.

MIKS ME SELLE SPIKRI KOKKU PANIME?

Oleme viimaste nädalate jooksul jõudnud olukorda, kus avalik meedia ja poliitikud, kes ise tõenäoliselt väga teemasse pole süüvinud ega adu tegelikku suurt pilti, on tituleerinud loodusväärtuste säilimise pärast muret tundvaid looduskaitsjaid ning oma kodu eest võitlevaid Eesti inimesi järgmiste nimedega:

“kasulik idioot” (Jürgen Ligi, ERR)

“aktivistide tegevus on tülgastav” (Jürgen Ligi, ERR)

“isehakanud müraeksperdid” (täpne tsitaat: “meil on viimasel ajal tekkinud palju müraeksperte”, Heiki Kalberg, planeerija)

“rändprotestijad” (täpne tsitaat: “Rändprotestijad, kes käivad ja agiteerivad kohalikke inimesi. Kes neid rahastab?”, Klaus-Erik Pilar, Sunly OÜ)

“palgalised agitaatorid, kes segavad normaalse dialoogi pidamist”, (Klaus-Erik Pilar, Sunly OÜ)

jne.

Meile teadaolevalt on üle Eesti paljudel koosolekutel osalenud vaid Looduse ja Inimeste Eest MTÜ, kes ongi vabaühendusena tulnud toetama kohalikku kogukonda – seda kohalike endi kutsel. Nende ettekanded koosolekutel on eelnevalt kokku lepitud. Ka Eesti Metsa Abiks MTÜ on osalenud kümnekonnal koosolekul.

Põltsamaa koosolek, millele meedia on viidanud, oli pigem erandlik, kus tõepoolest oli koos kirju seltskond.

Me juhime tähelepanu asjaolule, et kui tuuleparkide vastu võtavad lisaks looduskaitsjatele ning oma kodu kaitsvatele inimestele sõna ka vandenõuteoreetikud või isiklike ambitsioonidega poliitikud, siis kõikide nende gruppide ühte patta panemine on sotsiaalselt erakordselt ohtlik ning looduskaitsjate ning oma kodu kaitsvate inimeste jaoks solvav.

MIDA ME OOTAME AMETNIKELT, KES PLANEERINGUID KINNITAMAS ON?

2024. aasta oktoobris tuli Keskkonnaametil välja juhend linnustikuseireks. Suur osa tänaseni läbi viidud linnustiku uuringutest ei ole tehtud piisavas mahus, näiteks ei ole linde seiratud kõikidel aastaaegadel, mis on tänasel päeval nõutud (kevad, suvi, sügis). Volikogude ette võivad otsustamisele sattuda väga erineva tasemega uuringud. Palume tühistada kõik ebapiisavalt tehtud seired ning teha uued seired tänaste nõuete järgi. Kui planeeritav tuulepark on alal, mida linnud aktiivselt kasutavad, ei saa tuuleparki sinna rajada. Planeeringuid vedavatel kohalikel omavalitsustel pole kompetentsi uuringute alaseid puudusi näha ei praegu ega ka tulevikus. Ka ei pruugi neil olla pädevust seada Keskkonnaameti otsuseid kahtluse alla, isegi kui mõnel ajahetkel oleks see vajalik.

Mitte ühtegi tuulikut ei tohi püsti panna Natura 2000 linnukaitseala piirist lähemale kui 20 km (lähtuvalt ettevaatusprintsiibist).

Mitte ühtegi tuulikut ei tohi püsti panna must-toonekure pesast lähemale kui 10 km (lähtuvalt must-toonekure kaitse tegevuskavast ja ettevaatusprintsiibist).

Mitte ühtegi tuulikut ei tohi püsti panna mitte ühegi I kaitsekategooria kotka pesast lähemale kui 6 km. Sõltuvalt liigist võib see ala ka suurem olla (lähtuvalt EOÜ maismaalinnustiku analüüsist ja ettevaatusprintsiibist).

Mitte ühtegi tuulikut ei tohi püsti panna enne, kui ei ole välja selgitatud põhjused, miks suurem osa Saarde tuulepargi lähedal elavatest inimestest on kogenud erinevaid tervisehäireid alates pargi käivitamisest.

Mitte ühtegi tuulikut ei tohi püsti panna enne kui ei ole välja selgitatud, kas tuulikute tekitatud infraheli on inimesele ohtlik või ei ole.

Registreerida RePower EU projekti aladelt leitud vääriselupaigad, mida Keskkonnaamet keeldub registreerimast, kuna nende leidjal (metsaelupaikade inventeerijal) ei ole vastavat litsentsi. Teatavasti võimaldatakse vääriselupaikade inventeerimise koolitusi ja litsentsi taotlemist vaid riigiasutuste töötajatele.

Registreerida RePower EU projekti aladelt leitud kaitsealused liigid (nt linnud, taimed, nahkhiired) ja Natura elupaigad. Nende registreerimisega venitamine või sellest keeldumine võimaldab suurtel aladel teha lageraieid. Vähemalt riigimetsades tuleks säilinud Natura elupaikades lageraieid vältida, et pehmendada intensiivse metsamajandamise hukatuslikku mõju elurikkusele.

Kahe omavalitsuse piiril olevate tuulealade planeeringutele tuleb teha ühine, kumulatiivne mõjuhindamine ning teavitada lähedalasuvaid elanikke ka naaberomavalitsuse arendustest.

Läbi tuleb viia kumulatiivne, üle-eestiline mõjuhindamine, arvestades ka kaitsealuseid liike. Millised on mõjud näiteks must-toonekurele või metsistele, kui kõik pargid püsti saavad.

Käimasolevate tuuleparkide järelseired tuleb keskkonnaorganisatsioonidele kättesaadavaks teha. Hetkel peavad arendajad seda infot põhjendamatult ärisaladuseks ning keskkonnaorganisatsioonidel puudub info, palju linde tuuleparkides hukkunud on.

MIDA ME OOTAME POLIITIKUTELT?

Mõistmist ja lugupidamist kohalike inimeste vastu, kes kas elavad või on kolinud maapiirkonda elama just selleks, et kogeda vaikust ning elada looduslikus keskkonnas. Need inimesed ei soovi elada tuuletööstuse vahetus läheduses ning kümned inimesed on meile teada andnud otsusest oma kodu hüljata, kui arendusi ei õnnestu pidama saada.

Nende inimeste kutsumine “kasulikeks idiootideks” või kohalikke toetama tulnud vabaühenduste esindajaid “rändprotestijateks” ei aita paraku kujunenud olukorda kuidagi lahendada.

Arusaamist, et lisaks kliima- ja energiaprobleemi lahendamisele peame samal ajal lahendama ka ökoloogilist kriisi. Massiline maismaa tuuleparkide tulek lahendaks küll osa probleemidest, kuid süvendaks ökoloogilist kriisi ning linnustiku vähenemine saaks hoogu juurde.

Mõistmist, et me ei saa niigi ebakindlas maailmas tekitada ebakindlust juurde, võttes inimestelt ära nende harjumuspärase elukeskkonna. Kordame, rõhutame ja kriipsutame alla, et hetkel menetletakse Eestis vähemalt 60 planeeringut kokku 29-s omavalitsuses. Paljud Eesti inimesed kaotavad oma harjumuspärase elukeskkonna.

MIDA ME OOTAME MEEDIALT?

Erapooletust ja faktipõhisust, sildistamise vältimist. Kõikide aspektidega arvestamist, plusside ja miinuste väljatoomist.

Fotod on illustreerivad, autor: Karl Adami Wildlife Photography