Argentina president Javier Milei andis korralduse pärast Teist maailmasõda Argentinasse põgenenud natsidega seotud valitsuse salajaste toimikute salastatuse täielikuks kustutamiseks – koos riigi enda sõjaväelise diktatuuri arhiividega.
Avalikustamine järgib laiemat ülemaailmset suundumust läbipaistvuse poole, sealhulgas USA valitsuse hiljutist president John F. Kennedy mõrvaga seotud kaua salastatud toimikute avaldamist – dokumente, mida aastakümneid varjati avalikkuse eest riikliku julgeoleku väidete alusel.
Lõuna-Ameerikasse põgenes üle 5000 natsi – sealhulgas süüdimõistetud sõjakurjategijad nagu Adolf Eichmann ja Josef Mengele, mis esitavad mõne plahvatusohtliku küsimuse: kas Hitler ise elas sõja üle ja põgenes Argentinasse?
Kabinetiülem Guillermo Francos kinnitas, et Miles korraldus, mis tehti pärast kohtumist USA senaatori Steve Dainesiga, kehtib kõigi natsidega seotud dokumentide kohta riigiasutustes, sealhulgas kaitseministeeriumi toimikute ja finantsdokumentide kohta, mis on pikka aega saladuses varjatud.
“President Milei on käskinud arhiivid avaldada ja salastatuse kustutada,” ütles Francos. “Need toimikud puudutavad natse, kes otsisid varjupaika Argentinas ja olid aastaid kaitstud. Need on ajaloolised dokumendid, mis peaksid olema avalikkusele kättesaadavad.”
“Pole põhjust selle teabe kaitsmist jätkata,” lisas ta. “Need on Argentina ajaloo arhiivid ja need peavad olema avalikud.”
See samm taaselustab ka kauaaegse väite, mille peavoolu ajaloolased, kuid mitte kõik on tagasi lükanud, et Adolf Hitler ei surnud 1945. aastal Berliinis, vaid põgenes Hispaania kaudu ja elas oma päevad Lõuna-Ameerikas kaitse all.
𝐏õ𝐠𝐞𝐧𝐞𝐦𝐢𝐬𝐭𝐞𝐞, 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐞𝐬𝐭 𝐤𝐞𝐞𝐠𝐢 𝐞𝐢 𝐭𝐨𝐡𝐭𝐢𝐧𝐮𝐝 𝐫ää𝐤𝐢𝐝𝐚
Ajaloolased on dokumenteerinud kõrgetasemeliste natside põgenemist Argentinasse – Eichmann vangistati Iisraeli Mossadi agentide poolt Buenos Aireses 1960. aastal; Mengele suri aastakümneid hiljem Brasiilias valeidentiteedi all.
Miks siis ei võiks sama võrgustik, mis neid kaitses, kaitsta ka Hitlerit? See on küsimus, millele Argentina ajakirjanik ja kirjanik Abel Basti on oma karjääri jooksul püüdnud vastata.
Raamatutes nagu “Hitler paguluses” ja “Hitler Argentinas” väidab Basti, et Hitler põgenes läbi tunneli Berliini all Tempelhofi lennujaama, põgenes Hispaaniasse, seejärel reisis allveelaevaga Argentinasse, kus ta elas SS-i toetusel ja sümpaatsete Saksa immigrantide toel.
Ta tsiteerib salastatud FBI aruandeid, väidetavaid vaatlusi Patagoonias ja fotosid, mis tema väitel näitavad Hitlerit koos tuntud natside poolehoidjatega Argentinas.
La Faldas asuv hotell Eden – 20. sajandi keskpaiga natside tegevuse leviala – on paljude nende väidete keskmes. Basti usub, et Hitler jäi sinna koos Walter ja Ida Eichorniga, tuntud natsidega, kes kinnistut juhtisid.
USA tolleaegsed luurefailid sisaldavad kümneid kontrollimata näpunäiteid Hitleri vaatluste kohta kogu Lõuna-Ameerikas.
Nüüd võib Miles salastatuse kustutamise korraldus võimaldada teadlastel – ja skeptikutel – neid toimikuid ise läbi kammida.
𝐅𝐁𝐈 𝐝𝐨𝐤𝐮𝐦𝐞𝐧𝐭 𝐩𝐚𝐥𝐣𝐚𝐬𝐭𝐚𝐛 𝐤𝐮𝐮𝐥𝐮𝐣𝐮𝐭𝐮𝐝 𝐇𝐢𝐭𝐥𝐞𝐫𝐢 𝐩õ𝐠𝐞𝐧𝐞𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐩ä𝐫𝐚𝐬𝐭 “𝐬𝐮𝐫𝐦𝐚”
Rahvusarhiivi ajaveebisarja “Hitleri jahtimine” raames vaatavad kaks 2015. aastal avaldatud FBI raportit uuesti läbi 1945. aasta salapärased kuulujutud, mis viitavad Hitleri põgenemisele Argentinasse.
Ühes 14. juulil 1945 Buenos Airesest saadetud raportis väideti, et “tundmatu usaldusväärsusega allikas” ütles, et “Hitler maandus Argentinas 20. juunil, et tema nägu oli moonutatud” ja et Argentina armee major valmistus teda saatma “salajasse peidupaika Chaco territooriumil”.
Aruandes lisati: “Kõiki kuulujutte uuritakse.”
Teine, Los Angelese FBI 14. augustil dateeritud dokument jutustas Hollywoodi näitlejast, et klubis ütles mees talle, et tal on “tohutu probleem, mis teda häirib”.
See mees rääkis, et ta “oli üks neljast mehest, kes kohtusid Hitleri ja tema parteiga, kui nad kaks ja pool nädalat pärast Berliini langemist Argentinas allveelaevadelt maabusid”.
Mõlemad dokumendid ilmuvad raamatus “Hunting Hitler Part VII: The Search continue June–September 1945”, mille autor on Rahvusarhiivi ajaloolane Greg Bradsher.
𝐀𝐫𝐠𝐞𝐧𝐭𝐢𝐧𝐚 𝐩𝐨𝐥𝐧𝐮𝐝 𝐚𝐢𝐧𝐮𝐬, 𝐤𝐞𝐬 𝐧𝐚𝐭𝐬𝐞 𝐯𝐚𝐫𝐣𝐚𝐬
USA valitsus salajase programmi kaudu, mida tuntakse operatsiooni “Paper Clip” (Kirjaklamber) nime all, smugeldas pärast sõda riiki üle 1 600 Saksa teadlase, inseneri ja tehniku.
Paljudel neist isikutest olid otsesed sidemed natsirežiimiga ja mõned olid seotud sõjakuritegudega. Üks kuulsamaid kirjaklambri värvatutest oli endine SS-ohvitser ja natside raketiprogrammi V-2 arhitekt Wernher von Braun, kellest sai hiljem NASA Apollo programmi juhtfiguur.
USA luure puhastas nende andmed ja andis neile uue elu Ameerika uurimis-, sõjalise arengu ja kosmoseuuringute asutustes.
Kui USA oli valmis rahvuslike huvide nimel natside julmustest mööda vaatama, tõstatab see küsimuse: kui paljud teised riigid tegid sama ja millist teavet pole siiani avalikustatud?
Kui natsiarhiivid olid salastatud ligemale 80 aastat, siis tekib küsimus, mida kriminaalselt meie süvariigi ametnikud korraldavad, et peab dokumendid sama pikaks ajaks salastama? #Nazi #Hitler #Argentina #USA #FBI
/Olev Vaher, Facebook/
