Autoriks Brandon Smith Alt-Market.us kaudu,
Pole midagi ohtlikumat kui puudulik ajaloopilt. Saja aasta pärast, kui olemasolevad võimud oma tahtmist teevad, tähistatakse väheseid lapsi (süsinikusisalduse piiramise tõttu) veel sündida koolitundidega “natsionalismi pimedast ajastust” – kui inimkond jagunes sõdivateks riikideks ja jagatud ühiskondadeks, mis keeldusid “kõigi kahjuks” multikultuursust omaks võtmast.
Nad ütlevad, et tekkis “suur liikumine” globalismi ja ärkamise nimel ning et julged revolutsionäärid võitlesid kurjade konservatiivsete fašistidega, kasutades selleks kõiki vajalikke vahendeid. Poliitilised vasakpoolsed maalitakse kangelasteks, kes võitlevad mitte vabaduse, vaid õigluse ja “suurema hüve” eest. Lääne kultuur, kristlus, meritokraatia, moraalne objektiivsus, isikuvabadus ja apelleerimine mõistusele demoniseeritakse vana maailma jäänukidena – koletuteks konstruktsioonideks, mis takistasid tsivilisatsioonil jõudmast tõelisele “ühtsusele”.
Miski sellest ei vasta muidugi tõele. Suurema osa sõdadest käivitavad globalistlikud huvid, mitte natsionalistid ja poliitiline vasakpoolsus on hullumeelsete innukate kogumik, kes püüab hävitada lääne. Aga nagu öeldakse, ajalugu kirjutavad võitjad.
Paljud konservatiivid ja vabaduse eestkõnelejad ei mõista ikka veel, et oleme neljanda põlvkonna konflikti keskel. See ei ole poliitiline või ideoloogiline lahkarvamus, see on sõda; sissisõda, kus vaenlane peidab end tsiviilstaatuse ja õigusaparaadi taha.
Nad kasutavad meie vastu meie moraalikoodeksit ja meie põhiseaduse sätteid. Nad leiavad valitsusstruktuuris lünki ja kasutavad neid nõrkusi ära. Nad muudavad meie ühiskonna elavaks enesetapupommiks, väites samal ajal, et neil on eetiline paremus. Seda on varemgi juhtunud…
Kui teil avaneb võimalus, soovitan väga lugejatel tutvuda professori ja majandusteadlase Antony Suttoni põhjaliku uuriva analüüsiga; täpsemalt tema raamat “Wall Street ja bolševike revolutsioon”. Selles kirjeldab ta ajaloolist ajakava, kuidas Trotskit ja Leninit rahastas ja aitas ajastu eliit. Venemaa marksistliku ülevõtmise võtmejuhid poleks saanud seda teha ilma Ameerika ja Euroopa globalistide abita.
Suttoni ilmutuse suurem väljavõte pole mitte niivõrd see, mis juhtus minevikus, vaid see, mis toimub PRAEGU ja kuidas see on sarnane.
Varjatud käe tegelikkus bolševike revolutsiooni taga võib tunduda üsna tuttav – tänapäevased DOGE auditid on paljastanud tohutuid bürokraatlikke manipuleerimisskeeme agentuuride nagu USAID kaudu, et õhutada poliitilisi ja sotsiaalseid muutusi Ameerikas ja välisriikides. Need skeemid hõlmavad tohutuid summasid maksumaksja toetusi, mis liiguvad läbi globalistide kontrolli all olevate valitsusväliste organisatsioonide, mis seejärel kasutavad vaba raha multikultuursuse, LGBT propaganda ja värvilise revolutsiooni edendamiseks.
Päevakava luua ühtne maailmasüsteem ja kustutada traditsioonilised lääne põhimõtted on käimas, pärandatuna ühelt globalistide põlvkonnalt järgmisele parasiitliinis. Selle taga on moraalsed relativistid ja lutsiferlased (nad kummardavad iseennast ja soovivad saada jumalasarnaseks). Nad taotlevad oma eesmärke religioosse kultuse innuga. Nad usuvad täielikult sellesse, mida nad teevad; samasuguse veendumusega kui teie või mina oma võitluses vabaduse ja vastutuse eest.
Ameerikas hakkab protsess paralleelselt toimuma vasakpoolsete liikumistega, mis lõppesid marksistliku terrorismiga Euroopas ja fašismi võimaliku tõusuga.
Pärast I maailmasõda kasutasid vasakpoolsed orkaani lõhkumistaktikat, sealhulgas tööstuslikku sabotaaži, rahvahulga hirmutamist, poliitilistelt motiveeritud töötajate rünnakuid, terrorirünnakuid, pommirünnakuid, mõrvu jne. Tänapäeva akadeemikud püüavad maalida seda taktikat kangelaslikuks või vähemalt väidavad nad, et marksistide tegevusel ei olnud Euroopa fašistide tegevusel midagi pistmist. See on vale.
Tegelikult muutsid fašismi tavaeurooplastele nii köitvaks just pidevad psühholoogilised rünnakud, majanduslikud rünnakud ja vasakäärmuslaste rühmituste otsesed rünnakud. Stalini toetatud vasakäärmuslaste liider Weimari Saksamaa viimastel päevadel Ernst Thalmann jõudis järeldusele, et mõõdukas vasakpoolsus on suurem oht kui natsid. Kommunistid pidasid tsentristlikke liberaale nende jõupingutuste takistuseks, sarnaselt sellele, kuidas tänapäeva ärganud vasakpoolsed kohtlevad mõõdukaid liitlaste asemel ketseridena. Nad võõrandasid kõiki ja tekitasid kõigis soovi fašistidega koostööd teha.
Muidugi austasid Adolf Hitler ja Benito Mussolini MÕLEMAD avalikult Karl Marxi ja tema sotsialistlikku juhtimissüsteemi. Fašism ei olnud midagi muud kui vasakpoolse türannia erinev maitse, mis kujutas endast vasakpoolse türannia lahendust. Kuid aastatepikkusest ühiskondlikust lõhenemisest ja pidevast rahutusest väsinud eurooplastele oli fašistlik korrasõnum köitev.
Antony Sutton kirjeldab seda dihhotoomiat ja seda, kuidas globalistid aitasid natsidel võimule tõusta oma raamatus “Wall Street ja Kolmanda Reichi tõus”.
Teisisõnu lõid globalistid kogu Euroopas marksistliku terrorikampaania ja kasutasid seda siis, et ajada avalikkus teise sotsialistliku impeeriumi sülle Kolmanda Reichi näol.
Saksamaal toetati fašismi, sest nad püüdsid välja tõrjuda ja likvideerida bolševike relativismi tekitatud sotsiaalset mädanemist (mis on väga sarnane mädanikuga, mida praegu Ameerikas näeme). Näiteks seksuaalne degeneratsioon oli Saksamaal pärast I maailmasõda lokkav. Kõige esimene transseksuaalide kliinik asutati Berliinis 1919. aastal. Marksistid tegid lobitööd abordi legaliseerimiseks, et koguda rohkem naiste toetust.
Algas “seksuaalse reformatsiooni” tõus ja sündis 1920. aastate “Gay Pride” liikumise ekvivalent. Pedofiilid hakkasid puutööst välja hiilima – alaealiste prostitutsiooni ja “rendipoiste” kontseptsioon oli Berliinis märkimisväärne probleem.
Isikuvabaduse küsimused on õiglane vaielda. Kuid ilma mõõdukuseta võivad laialdaselt omaks võetud psühho-seksuaalsed kinnisideed vallandada sotsiaalse kokkuvarisemise. Iga seksuaalse reformatsiooni tõeline eesmärk on normaliseerida kultuurilisi ja psühholoogilisi kõrvalekaldeid. 1920. aastate Weimari Saksamaa sarnanes sel moel väga 2020. aastate Ameerikaga.
Siis oli hüperinflatsioon, majanduslikud raskused ja konkureerivad poliitilised fraktsioonid, mis ajasid tavasakslastesse hirmu. Fašistid pakkusid selget visiooni, pakkusid majanduslikku õitsengut, kodurahu, pakkusid lõpu vasakpoolsete moraalselt pankrotistunud hullusele ja avalikkus kasutas juhust. See ei olnud hea valik, kuid see oli neile parem kui kommunistide võimuhaaramise lubamine.
Globalistidel on kalduvus rünnata sihtpopulatsiooni kahelt poolt, kasutades nende kontrollitavat kaost ja seejärel käskida neil kontrollida. Marksism mängib kaose rolli, fašism aga korra rolli.
Enamik meist on tuttavad Hegeli dialektika ideega. Kuid ma väidan, et olukord on täna palju keerulisem kui kunagi varem. On ainult üks õige variant; järjekord on ilmselge valik. Vasakpoolsed ja globalistid tuleb võimult eemaldada.
Aga kuidas vältida seda, mida sakslased tegid? Kuidas eemaldada vasakpoolne oht, sukeldumata pea ees oma totalitarismi brändi? See ei pruugi olla võimalik.
Nagu hoiatasin oma jaanuaris avaldatud artiklis „Terrorirünnakud algavad aastal 2025 – see läheb ainult hullemaks, nii et olge valmis”, on praegu vasakpoolsete sabotaažide tõusulaine. Tänapäeval kasutavad aktivistid üle riigi vara hävitamist hirmutamiseks. See ei piirdu sellega. See on alles esimene faas.
Aktivistidest kohtunike üle jõu käivad kohtud, et nurjata kõik bürokraatiakärped ja katsed peatada illegaalide väljasaatmine. Internetis ähvardatakse pidevalt mõrvaga ja kutsutakse üles sõlmima liite välisvastaste ja terrorirühmitustega. Olge lihtsalt valmis pommiplahvatusteks, tulistamisteks ja märatsevateks rahvahulkadeks, sest see kõik tuleb sel suvel, ma ei kahtle.
Sõjaseisukorra väljakuulutamise oht on väga suur, kui asjad lähevad nii, nagu ma kahtlustan ja enamik USA avalikkusest kiidab selle idee heaks. Donald Trump on võtnud meetmeid, et täita kõiki oma seniseid kampaanialubadusi ja ma usun, et see on talle kahtluse alla toonud. Kui ta aga kutsuks asjade kiirendamiseks välja sõjaseisukorra, mida ma kirjeldan, langeksid konservatiivid klassikalise valitsuse võimulõksu.
Kui see uks on avatud, on olukorda raske tagasi pöörata ja pole mingit garantiid, et parem tiib kontrollib masinat, kui see nihkub kontrolli ja tasakaalu asemel sujuvamaks ülalt-alla autokraatiaks. Kukkusime Covidi ajal Bideni administratsiooni all olevast kaljust peaaegu alla ja ime, et riik on ikka veel ühes tükis.
Hirmutav on see, et peale hüpoteetiliste riskide on raske väita, et sõjaseisukord on ebamõistlik. Vasakpoolsed teevad meie jaoks väga raskeks soovi nende vabaduse eest võidelda ja ausalt öeldes ei huvitaks enamik konservatiive, kui nad saadetakse kuhugi eraldatud saarele üksteist kannibaliseerima. Kui uurida, kuidas need aktivistid oma vägivalda sotsiaalmeedias ratsionaliseerivad, võib vaid järeldada, et nad tuleb luku taha panna või riigist välja saata. Need ei ole lunastatavad.
Nende tegevuse eesmärk on kutsuda esile konservatiivide jõukutse. Siis tormavad aktivistid ülemaailmsele areenile ja karjuvad: “Näete! Parempoolsed on tõesti fašistid, kelleks me ütlesime!” Ainuüksi seaduse ja korra rakendamise tegu muutub progressiivide definitsiooni järgi “türanniaks”.
Vahepeal on paljud libertaarid endiselt kõrbes, kes otsivad täiuslikku lahendust, mille puhul ei astutaks kellegi õigusi ja austataks kõiki seisukohti. Olen leppinud, et seda ei juhtu. Ei ole hõbekuuli ega maagiliselt puhast ühiskonda, kus kõik jätavad kõik teised rahule. Sõjas lähevad kellegi õigused aknast välja.
See on konservatiivide jaoks nullsummamäng, sest mida rohkem me poliitiliste vasakpoolsete vastu võtame ja kohtleme neid pigem kaaskodanikena kui vaenlase mässulistena, seda enam laguneb USA kaosesse. Kui me vastame neile kui vaenlastele, purustades neid nagu putukaid, siis me muutume pahadeks ja potentsiaalselt teretulnud valitsuse tasandil, mis võib meile kõigile haiget teha.
Minu lahendus on kole ja see on midagi, mida enamik konservatiivseid kommentaatoreid ei taha kümnejalgse pulgaga puudutada: selle asemel, et loota valitsuse võimule, et peatada poliitiline vasakpoolsus ja globalistid, peaksid tavalised ameeriklased organiseerima ja probleemiga iseseisvalt hakkama saama. See kõrvaldab valitsuse üleulatamise ja põhiseaduse rikkumise ohu.
Keskmist ameeriklast ei piira põhiseadus, vaid valitsus. Me ei pea austama valitsusväliste organisatsioonide seaduslikke õigusi. Me ei pea vasakpoolsetele märatsejatele tegevusruumi andma, sest kardame poliitilist optikat. Me ei pea laskma globalistidel USA-s karistamatult ja kartmatult tegutseda. Pidage meeles, et USA-d EI asutatud vabariigina, kuhu kõik läheb.
Asutajad uskusid revolutsiooni türannia vastu, mitte revolutsiooni moraali vastu. Nad uskusid vabadusse, kui see on vabadus KOOS vastutusega. Nad uskusid reeglitesse ja korda, mitte anarhiasse. Maal pole mingit võimalust, et nad oleksid sallinud vasakpoolseid ja globalistlikke mahhinatsioone. Ka meie ei peaks.
Kui me tegutseme, peame tagama, et me ei loo valitsuse Golemit, mis lõpuks meid vastu pöörab.
