CALGARY, Kanada – President Donald Trump saabus pühapäeval Kanadasse Albertasse G7 tippkohtumisele, mis on tema esimene suurem rahvusvaheliste juhtide kohtumine pärast teise ametiaja algust jaanuaris.
Kolmepäevase tippkohtumise käigus suhtleb Trump maailma seitsme arenenud majanduse juhtidega, et lahendada pakiliseid majandusprobleeme ja eskaleeruvaid geopoliitilisi kriise, eriti Lähis-Idas, arvestades hiljutist otsese konflikti eskaleerumist.
Air Force One maandus Calgary rahvusvahelises lennujaamas kell 20.36 kohaliku aja järgi. Trump astus lennukist maha, seljas mantel ja valge müts loosungiga „Teeme Ameerika jälle suureks“.
Alberta, konservatiivne ja naftarikas provints, on tippkohtumise toimumiskohaks intrigeeriv valik, arvestades eelseisvat 2026. aasta referendumit selle võimaliku eraldumise kohta Kanadast.
Juhtide tippkohtumine, mis tähistab G7 50. aastapäeva, toimub Kanada Kaljumäestikus Kananaskises 15.–17. juunini.
Sellesse gruppi kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ühendkuningriik ja Euroopa Liit, moodustades üle poole maailma SKPst.
Selle aasta kokkutulek toimub Iisraeli ja Iraani vahelise aktiivse konflikti taustal, kus mõlemad riigid vahetavad alates 15. juunist kolmandat päeva järjest rünnakuid.
Viimane konflikt algas 12. juunil pärast seda, kui Iisrael alustas õhurünnakuid Iraani tuumarajatiste, kõrgemate ametnike, sõjaväejuhtide ja tuumateadlaste pihta.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et viimastel kuudel on Iraan astunud samme “relvastamiseks” ja et “kui seda ei peatata, võib Iraan väga lühikese aja jooksul tuumarelva toota”.
“Aeg tehinguks”
Trump kutsub Teherani üles uue tuumaleppega nõustuma, et vältida edasist hävingut.
„Nüüd toimub palju kõnesid ja kohtumisi,“ lisas ta.
Seni pole kumbki pool olukorra deeskaleerumise märke näidanud ning Iisrael on andnud relvarajatiste lähedal asuvatele Iraani tsiviilelanikele evakueerimishoiatusi.
Enne Kanadasse lahkumist vastas Trump küsimustele Iraani ja Iisraeli vaheliste pingete kohta, väljendades optimismi kokkuleppe suhtes.
„On aeg tehinguks,“ ütles ta ja lisas: „Mõnikord peavad nad selle välja võitlema.“
Küsimusele, kas ta kutsus Iisraeli üles Iraani õhurünnakud lõpetama, vastas Trump, et ta „ei ütleks seda”.
Samuti kinnitas ta, et Ühendriigid jätkavad Iisraeli kaitse toetamist.
Kui konflikt jätkub, domineerib G7 tippkohtumise aruteludes tõenäoliselt Lähis-Ida kriis.
Teine kriitiline teema on hiljutiste USA tariifide põhjustatud kaubanduspingete eskaleerumine. Trump kehtestas uued tariifid, mis on suunatud kõigile G7 riikidele, sealhulgas võõrustajariigile Kanadale, lisaks autode impordi eritollimaksudele ning terase- ja alumiiniumitariifide järsule tõstmisele 50 protsendini.
Kanada prioriteedid G7 riikide jaoks
Kanada on selle aasta tippkohtumiseks välja toonud kolm peamist prioriteeti.
Esimene on kogukondade ja maailma kaitsmine rahu ja julgeoleku tugevdamise ning selliste probleemide lahendamise kaudu nagu „välissekkumine ja rahvusvaheline kuritegevus“, samuti metsatulekahjudele reageerimise strateegiate täiustamine.
Teine eesmärk on energiajulgeoleku suurendamine ning tehisintellekti ja kvanttehnoloogiate kasutamise kiirendamine. See hõlmab kriitiliste mineraalide tarneahelate tugevdamist.
Lõpuks soovib Kanada arutada tulevasi partnerlussuhteid, edendades erainvesteeringuid taristusse, luues kõrgepalgalisi töökohti ja avades dünaamilisi turge.
Aruteludes on olulisel kohal ka Venemaa-Ukraina sõda ja Gaza konflikt.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi peaks tippkohtumisel osalema ja Trumpiga kohtuma.
President peaks 16. juuni hommikul pidama kahepoolse kohtumise Kanada peaministri Mark Carneyga. Tippkohtumise raames peaks ta kohtuma ka Sheinbaumiga.
Lisaks on kesksel kohal Hiina valitsev Hiina Kommunistlik Partei (KKP), mille juhid peaksid väljendama muret KKP pingete eskaleerimise pärast Ida- ja Lõuna-Hiina merel, sõjalise võimekuse suurendamise ja Taiwani väina stabiilsuse vajaduse pärast, arvestades KKP ähvardusi võtta iseseisvalt valitsetav saar oma kontrolli alla.
Kriitiliste mineraalide küsimus, mis on olulised kõrgtehnoloogiliste tööstusharude, näiteks elektriautode akude ja pooljuhtide jaoks, on oluline ka G7 riikide majandusliku julgeoleku seisukohast ning Hiina Kommunistliku Partei domineerimine sellel turul on Ameerika Ühendriikidele ja tema liitlastele üha suurenev mure.
Ta ütles, et Ühendriigid ja teised G7 partnerid soovivad „kindlustada tarneahelaid, arvestades Hiina domineerimist, eriti töötlemise valdkonnas”.
„Seega isegi kui Hiinaga haruldaste muldmetallide ekspordikontrolli osas kokkuleppele jõutakse, on G7 partnerite pikaajaline huvi teha rohkem maapõues leiduvate kivimite tuvastamiseks ja kaevandamiseks ning nende üha suuremaks töötlemiseks G7 riikides siseriiklikult.“
