John J. Duncan noorem
Mõnede Iisraeli inimeste viha Gaza rahva – isegi väikeste laste – vastu on lihtsalt hämmastav. Kui neil on kasvõi väike usukiir Jumalasse, peaksid nad paluma andestust.
NPR teatas eelmisel neljapäeval (15. mail) „surmavatest õhurünnakutest, milles on viimastel päevadel hukkunud üle 150 inimese, sealhulgas kümneid lapsi“.
9. mail teatasid Iisraeli ajaleht Haaretz ja paljud teised väljaanded Iisraeli välis- ja kaitsekomitee allkomitee koosolekust.
Iisraeli parlamendis Knessetis toimunud kuulamine ei puudutanud nälgivate laste või laste pärast muretsemist, kelle jäsemed tuleb amputeerida ilma tuimestuseta. Mure oli Iisraeli avalike suhete kahjustamise pärast.
Üks tunnistajatest oli dr Sharon Shaul ülemaailmsest humanitaarabi organisatsioonist NATAN.
Dr Shaul ütles: „Ma ei usu, et keegi selle laua taga istujatest muretseb selle pärast, et kannatav laps ei saa valuvaigisteid ega isegi minimaalset meditsiinilist ravi.“
Seejärel öeldi raportis, et Netanyahu Likudi partei Knesseti liige Amit Halevi “katkestas neid vihaselt ja ütles: “Ma pole kindel, kas te räägite meie nimel, kui ütlete, et me tahame ravida iga last ja iga naist.””
Seejärel vastas arst, et ta loodab, et parlamendiliige ei ole vastu sellele, et „nelja-aastane laps“, kellele plaanitakse amputeerida jäseme, saaks valuvaigisteid. „Loodan, et teil on seda kaastunnet,“ ütles dr Shaul.
Knesseti liige Limor Son Har-Melech aga „osutas arsti poole ja ütles: „Ainus ravi, mida teile osutatakse, on teie enda jaoks.““ Teine liige hüüatas: „Te olete kõige haigem arst, keda ma kunagi näinud olen.“
Iisraeli 14. kanali produtsent Elad Barashi ületas isegi selle vihkamise, kirjutades mai alguses sotsiaalmeedias: “Tere hommikust. Soovin Gazas holokausti.”
Teises postituses kirjutas ta: “Ma ei saa aru inimestest siin Iisraeli riigis, kes ei taha Gazat täita gaasikambritega… või rongivagunitega… ja sellele loole lõppu teha. Gazas peaks toimuma holokaust.”
Ta lisas: „Mehed, naised ja lapsed – me peame iga hinna eest nende vastu lihtsalt holokausti läbi viima – jah, lugege seda uuesti – HOLOKAUSTI!“
Ta ütles, et Gazas on 2,6 miljonit terroristi ja kirjutas: “Ilma hirmuta, ilma nõrkuseta – lihtsalt hävitage. Likvideerige. Tapke. Lammutage. Lammutage. Purustage. Purustage.”
Fanaatikut Netanyahut on süüdistatud sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes, kuid meie Kongressis on ta oma kampaaniaannetuste tõttu kangelane. Ülejäänud maailm on Gaza genotsiidi vastu ülekaalukalt.
Kaks nädalat tagasi kirjutasin oma veerus 36 Briti Juutide Saadikute Nõukogu liikme allkirjastatud kirjast, milles kritiseeriti seda „kõigist Iisraeli valitsustest kõige äärmuslikumat“ ja teatati: „Me oleme sõja vastu.“
Veelgi märkimisväärsem – peaaegu šokeeriv – on kauaaegse New York Timesi kolumnisti Thomas Friedmani kolumn, mille ta avaldas 9. mail pealkirjaga „See Iisraeli valitsus ei ole meie liitlane“.
Friedman ütles, et Netanyahu seadis oma isikliku poliitilise ellujäämise oma riigi ja Ameerika Ühendriikide huvidest kõrgemale, kirjutades: “Netanyahu ei ole meie sõber.”
Ta lisas, et “Iisraeli alaline sõjaline okupatsioon, mille väljaütlemata eesmärk on sundida kõiki palestiinlasi riigist lahkuma, on retsept alaliseks mässuks – Vietnami sõjaks Vahemere ääres”.
Iisraelil pole meedias kunagi olnud silmapaistvat häält, mis oleks seda rohkem toetanud kui Friedmanil. Ta on kirjutanud New York Timesile alates 1981. aastast.
President Trump kirjutas, et Ameerika pantvangi Edan Alexanderi vabastamine paar päeva tagasi oli “Ameerika Ühendriikide poolt heas usus astutud samm ja pingutused … sellele väga jõhkrale sõjale lõpu tegemiseks”.
Axios teatas, et “Iisrael ei olnud otseselt seotud… ja sai sellest algselt teada oma luureagentuuridelt, mis Hamasi järele luuravad.” See kinnitab arvukalt teateid, et Trump on väsinud Netanyahu manipuleerimisest.
CNN teatas 12. mail, et Trump „on Iisraeli juba mitu korda pimestanud – teatades läbirääkimistest Iraaniga, sõlmides kokkuleppe Jeemeni Houthi mässulistega ja pidades otsekõnelusi Hamasiga“ ning presidendi hiljutine Lähis-Ida reis ei peatunud Iisraelis.
Võib-olla annavad Friedmani kolumn ja mõned Trumpi avaldused ja teod lõpuks mõnele Kongressi liikmele julguse Iisraeli julmuse vastu Gazas sõna võtta.
