“Kuigi kõik riigid jätkavad seaduslikku diplomaatilist tegevust teiste riikide mõjutamiseks, tegeleb Hiina Rahvavabariik (HRV) Kanadas mitmete tegevustega, mis ületavad tavapärase diplomaatilise tegevuse ja kujutavad endast sellisena välist sekkumist,” teatas Kanada julgeolekuluureteenistuse (CSIC) koostatud Hiina Rahvavabariigi “riigi kokkuvõte”. “Ressursid, mida Hiina Rahvavabariik nendele tegevustele kulutab, ületavad teiste riikide ressursse.”
Kokkuvõte esitati komisjonile, kelle põhiülesanne on uurida väidetavat välisriikide sekkumist Kanada 2019. ja 2021. aasta föderaalvalimistesse. Teema haaras pealkirju pärast meediakajastusi, eriti kogu 2023. aasta jooksul, väites, et Hiina sekkub jätkuvalt Kanada valimistesse koos muu varjatud tegevusega, mis on suunatud Kanada ja selle kodanike vastu. Nende hulka kuuluvad Hiina diasporaa ja teised vähemusrühmad, kes olid põgenenud Pekingi režiimi tagakiusamise eest.
Peamised eesmärgid
Hiina valitsev Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on suunatud viiele peamisele rühmale: Falun Gongi praktikud, uiguurid, tiibetlased, Taiwani iseseisvuse toetajad ja demokraatia eestkõnelejad Hiinas. HKP peab neid rühmitusi oma valitsemisele eriti ohtlikuks, nimetades neid “viieks mürgiks”.
“Riikidevahelised repressioonid, mis hõlmavad ahistamist ja muid ähvardusi, on kõige sagedamini suunatud isikutele, kes on seotud nende viie mürgi rühmadega või arvatakse olevat nendega seotud,” ütles CSIS oma riigi kokkuvõttes.
Raportis väljendati muret režiimi katsete pärast hägustada vahet välismaal elavate Hiina kodanike ja Hiina pärandist välisriikide kodanike vahel. Seda tehes püüab HKP viia Kanada avalikud narratiivid ja poliitika kooskõlla enda omaga, eriti mis puudutab inimõiguste olukorda, territoriaalseid nõudeid ja mis tahes tajutavaid ohte riigi stabiilsusele.
“Hiina Rahvavabariik püüab end positsioneerida kõigi hiinlaste “häälena” kogu maailmas, olenemata kodakondsusest või laiemate diasporaakogukondade liikmete endi erinevatest vaadetest,” ütles CSIS.
Näitena Pekingi katsest kontrollida Hiina päritolu inimesi kogu maailmas viitas CSIS režiimi poolt mitmete riikliku julgeoleku seaduste rakendamisele. Need seadused kohustavad tegutsema nii selle kodanikke kui ka üksusi, isegi neid, kes asuvad välismaal.
Tööriistad ja volikirjad
CSIS tunnistas, et keskne vastaspool kasutab mitmesuguseid vahendeid ja üksusi välissekkumiseks Kanadas. Nende hulka kuuluvad Hiina riigiasutused, nagu välisministeerium ja Ühisrinde tööosakond, samuti Kanadas ja Kanadas asuvad volitatud esindajad, sealhulgas mõned Hiina Rahvavabariigi ametnikud Kanadas. Agentuur tõstis esile Ühisrinnet kui peamist partei-riigi organit, mis vastutab luureandmete kogumise ja välissekkumise eest.
Ühisrindel on oma ülemaailmsete operatsioonide jaoks miljardites suurune eelarve ning selle eesmärk on kontrollida ja mõjutada teistes riikides elavaid Hiina diasporaa, ütles CSIS. Samuti püütakse kujundada rahvusvahelisi arvamusi ja mõjutada poliitikuid toetama HKP poliitikat, rõhutati CSISi kokkuvõttes.
Teised välissekkumisega seotud Hiina riigiasutused on Hiina ülemeredepartemangude büroo, mis ühines Ühisrindega 2018. aastal; riikliku julgeoleku ministeerium; ja avaliku julgeoleku ministeerium. Kaks viimast üksust tegutsevad varjatult rahvusvaheliselt ja HRVst eemalt, ütles CSIS.
Lisaks ütles CSIS, et kuulumine Hiinaga seotud organisatsiooni, isegi need, mis on seotud Ühisrinde süsteemiga, ei tähenda iseenesest välist sekkumist ega kujuta endast ohtu Kanada riiklikule julgeolekule. Siiski märkis ta, et Peking võtab kasutusele “kogu ühiskonna lähenemisviisi, mis hägustab vahet seadusliku tegevuse (mõju) ja salajase, petliku tegevuse (sekkumise) vahel”.
“Hiina Rahvavabariik kasutab Ühisrinde süsteemi, et osaleda salajases, petlikus ja ähvardavas tegevuses kogu maailmas, sageli võimendades mõju ja kontrollides mõnda diasporaa kogukonda,” öeldi aruandes.
Režiim on tuntud oma “püsiva ja kannatliku” lähenemise poolest mõjutusoperatsioonidele, kasutades pikaajalist strateegiat. Ta investeerib suhete loomisse nii avalike kui ka seaduslike vahendite ning varjatud ja petlike vahendite abil, et edendada koostööd aja jooksul.
Nende suhete loomiseks kasutab režiim mitmesuguseid avalikke meetodeid, näiteks pakub stiimuleid “otse inimesele või kaudselt nende lähedastele”. Nende hulka võivad kuuluda kutsed olulistele kultuurilistele või riiklikele üritustele, sageli Hiinas: CSIS-i andmetel kuludega tasustatud reisid Hiinasse, soodusärivõimalused, kiirendatud juurdepääs viisadele ja poliitiline toetus, sealhulgas rahaline toetus.
Seevastu takistavad tegurid võivad hõlmata reisiviisade andmisest keeldumist, väljasõidukeelu kehtestamist Hiinas elavale perekonnale ning Hiinas viibivate sihtmärkide ja nende pereliikmete ahistamist ja hirmutamist. Need teatatud taktikad on kooskõlas paljastustega, et konservatiivse parlamendiliikme Michael Chongi pereliikmed Hongkongis võeti sihikule, kuna ta toetas Kanada seisukohta tunnistada Pekingi uiguuride kuritarvitamist genotsiidiks.
