Hiina investeeringud Euroopasse langesid eelmisel aastal madalaimale 13 aasta madalaimale tasemele alates 2010. aastast, selgub Rhodium Groupi ja Saksa mõttekoja Mercator Institute for China Studies 6. juunil avaldatud aastaaruandest.
Hiina otseinvesteeringud Euroopasse olid 2023. aastal vaid 6,8 miljardit eurot (7,35 miljardit dollarit), 300 miljonit eurot (3,24 miljardit dollarit) väiksemad kui eelmisel aastal, seades aruande kohaselt uue madalaima taseme 13 aasta jooksul alates 2010. aastast.
2019. aastal, enne COVID-19 pandeemiat, ulatusid investeeringud 14,2 miljardi euroni (15,34 miljardit dollarit), seejärel langesid need 2023. aastal 6,8 miljardi euroni (7,35 miljardit dollarit), mis on tipust vähem kui 15 protsenti.
“Selle [investeerimis]näitaja põhjal näeme kindlasti, et Hiina majanduslik olukord on väga halb,” ütles Taiwani riikliku Yunlini teaduse ja tehnoloogia ülikooli professor Cheng Cheng-ping.
“Alates 2023. aastast on Hiina majandus pöördunud halvemaks. Kuigi ametlik SKP kasvumäär on umbes 5 protsenti, on tegelik olukord väga halb ja ka ekspordiolukord on väga halb, nii et ka selle välisinvesteeringud kokku vähenevad,” ütles hr Cheng 8. juunil The Epoch Timesile.
Taiwani Chung-Hua majandusuuringute instituudi abiteadlane Wang Guo-chen andis sarnase hinnangu.
“Hiina rahandus on praegu pingeline ja valitsusel on tohutud puudujäägid, nii et suurem osa tema välismaiste riigiettevõtete rahast suunatakse tagasi Mandri-Hiinasse. Kodumaine majandus ei ole hea, seega on selle võime välismaale laieneda piiratud,” ütles ta The Epoch Timesile.
Uue aruande kohaselt läks 2023. aastal 69 protsenti Hiina investeeringutest Euroopasse elektrisõidukite sektorisse, mis on märkimisväärne hüpe 41 protsendilt 2022. aastal.
Samal ajal on intensiivistunud ELi ja Hiina kaubandusvaidlus odavate Hiina elektrisõidukite üle, mis Euroopa turgu üle ujutavad. EL alustas 2023. aasta oktoobris uurimist Hiina kommunistliku režiimi poolt subsideeritud Hiina elektrisõidukite kohta ning on kaalunud neile tariifide kehtestamist.
Ungari on Hiina välismaiste otseinvesteeringute peamine sihtkoht Euroopas
Nelikümmend neli protsenti Hiina kõigist välismaistest otseinvesteeringutest Euroopas läks 2023. aastal Ungarisse, võrreldes 21,3 protsendiga 2022. aastal. Tõusu taga on peamiselt CATL-i ja Huayou Cobalti investeeringud elektrisõidukite akutehastesse, mille koguväärtus on 8.7 miljardit eurot (9.4 miljardit dollarit), öeldi aruandes.
Hiina elektrisõidukite hiiglane BYD on teatanud plaanist rajada Ungarisse tehas elektrisõidukite tootmiseks 2026. aastal. Ungari meelitas 2023. aastal rohkem Hiina välismaiseid otseinvesteeringuid kui “suur kolmik” – Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik – kokku, mis on aruande kohaselt kokku 35 protsenti.
Kuna Hiina on rahaliste vahendite pärast rihmastatud, “koondab ta oma raha investeerimiseks “sõbralikumatesse riikidesse”,” ütles hr Wang.
Hr Cheng ütles, et Orbáni valitsus Ungaris on väga “vene- ja Hiina-meelne”.
“Seetõttu on Hiina rajanud Ungarisse suurima tehase nii elektrisõidukite kui ka elektrisõidukite akude jaoks. Nii saab ta tulevikus vältida Hiina ja Euroopa vahelise kaubandussõja mõju,” ütles ta.
Geopoliitilised tegurid
Hiina investeeringud Euroopasse vähenevad ka geopoliitilise julgeoleku tõttu, ütles hr Wang. “Euroopa ja Ameerika Ühendriigid tugevdavad nüüd välisinvesteeringute riikliku julgeoleku ülevaadet. See on olnud viimaste aastate trend ja see muutub üha rangemaks.”
Ta ütles, et Hiina investeeringuid Euroopasse on takistatud alates 2021. aasta maist, kui Euroopa Parlament külmutas ELi-Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu.
Praeguse seisuga “majanduse mõttes ei peeta Hiina ja Ameerika Ühendriikide või Hiina ja Euroopa vahelisi küsimusi enam pelgalt majandusvaidlusteks, vaid need hõlmavad suuremat majanduslikku julgeolekut. Seetõttu jätkub selles olukorras üha rohkem majandus- ja kaubandusvaidlusi [Hiina ja Lääne vahel],” ütles hr Wang.
Hr Cheng märkis, et EL on mõistnud, et Hiina kommunistlik režiim on peamine jõud, mis toetab Venemaad alates tema sissetungist Ukrainasse 2022. aastal.
“Nii et alates 2023. aastast on tegelikult kogu Euroopa olnud Hiina vastu, olenemata sellest, kas seda nimetatakse lahtisidumiseks või riskide vähendamiseks, liiguvad nad põhimõtteliselt aeglaselt Ameerika Ühendriikidele lähemale. Kui sõda laieneb Euroopasse, on peamine põhjus selles, et Hiina toetab Venemaad tagantpoolt.”
Ta lisas: “Tulevikku vaadates jätkab põhimõtteliselt Hiina ja Euroopa vaheline kaubandus, mis 2023. aastal ilmselgelt vähenes, langustrendi. Ka Hiina investeeringud Euroopasse vähenevad jätkuvalt märkimisväärselt.”
