Avaleht Esileht Hiina blokeerib Inteli, AMD kiipide kasutamise valitsuse arvutites: aruanne

Hiina blokeerib Inteli, AMD kiipide kasutamise valitsuse arvutites: aruanne

Pärast seda, kui USA astus mitmeid samme, et takistada Hiina ettevõtetel omandamast nii uusimaid Nvidia AI kiipe kui ka Euroopa pooljuht-titan ASML-i saatmast oma täiustatud kiibitootmismasinaid Pekingisse (mille tulemuseks oli ühekordne Hiina tellimuste tulv nii ASML-i kui ka NVDA-sse enne müügikeeldu, mida turg eeldas olevat korduv asi ja hindas Nvidia tulude kasvu naeruväärselt kõrgemaks võrreldes sellega, kuhu see lõpuks jõuab olemine), on Hiina kätte maksnud, kehtestades uued juhised, mis tähendavad, et USA Inteli ja AMD kiibid kõrvaldatakse järk-järgult valitsuse arvutitest ja serveritest, kuna Peking hoogustab kampaaniat välismaise tehnoloogia asendamiseks kodumaiste lahendustega, teatas FT.

See kahe suurriigi vahelise kiibisõja eskaleerumine rangemate riigihangete juhiste näol püüab ka Microsofti Windowsi operatsioonisüsteemi ja välismaal toodetud andmebaasitarkvara kodumaiste võimaluste kasuks kõrvale jätta ning töötab paralleelselt riigiettevõtetes toimuva lokaliseerimisajamiga.

FT sõnul on viimased ostureeglid “Hiina seni kõige olulisem samm välismaisele tehnoloogiale kodumaiste asendajate loomiseks ja kaja liigub USA-s, kui pinged kahe riigi vahel suurenevad”. Viimase aasta jooksul on Washington kehtestanud riikliku julgeoleku kaalutlustel sanktsioonid üha suuremale hulgale Hiina ettevõtetele, võtnud vastu õigusakte, et julgustada USAs rohkem tehnoloogiat tootma ning blokeerinud täiustatud kiipide ja nendega seotud tööriistade ekspordi Hiinasse.

Hiina ametnikud on hakanud sel aastal järgima uusi arvuti-, sülearvuti- ja serverijuhiseid pärast seda, kui rahandusministeerium ning tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium (MIIT) need 26. detsembril väikese fanfaariga avalikustasid. Nad tellivad valitsusasutusi ja parteiorganeid linnavalitsuse tasandist kõrgemal, et lisada kriteeriumid, mis nõuavad ostude tegemisel “ohutuid ja usaldusväärseid” protsessoreid ja operatsioonisüsteeme.

Samal päeval detsembris avaldas riiklik testimisagentuur Hiina infotehnoloogia turvalisuse hindamiskeskus oma esimese nimekirja “ohututest ja usaldusväärsetest” protsessoritest ja operatsioonisüsteemidest, kõik Hiina ettevõtetelt.

18 heakskiidetud protsessori hulgas olid Huawei ja riigi toetatud grupi Phytium kiibid. Mõlemad on Washingtoni ekspordi mustas nimekirjas. Hiina protsessoritootjad kasutavad segu kiibiarhitektuuridest, sealhulgas Inteli x86, Arm ja kodused, samas kui operatsioonisüsteemid on tuletatud avatud lähtekoodiga Linuxi tarkvarast.

Standardid “on esimesed üleriigilised, üksikasjalikud ja selged juhised Xinchuangi edendamiseks”, ütles IT-süsteemide asendamist haldav kohaliku omavalitsuse ametnik.

Pekingi hangete uuendamine on osa sõjalise, valitsus- ja riigisektori tehnoloogilise sõltumatuse riiklikust strateegiast, mis on saanud tuntuks kui Xinchuang või “IT-rakenduste innovatsioon”. Samamoodi käskis riigiettevõtetele nende järelevaataja, riigivarade järelevalve- ja halduskomisjon, viia 2027. aastaks lõpule tehnoloogiline üleminek kodumaistele teenuseosutajatele, ütlesid kaks asjast informeeritud inimest. Alates eelmisest aastast on riigigrupid hakanud kvartaalselt aru andma oma edusammudest oma IT-süsteemide uuendamisel, kuigi osa välismaisest tehnoloogiast jääks alles, ütlesid inimesed.

USA-s toodetud riist- ja tarkvara hiiliv keeld tähendab, et USA ettevõtted Hiinas mõlgutatakse, alustades maailma domineerivatest arvutiprotsessorite tootjatest Intelist ja AMD-st. Hiina oli eelmisel aastal Inteli suurim turg, pakkudes 27% oma 54 miljardi dollari suurusest müügist ja 15% AMD 23 miljardi dollari suurusest müügist. Microsoft ei murra Hiina müüki välja, kuid president Brad Smith ütles eelmisel aastal USA kongressile, et riik andis 1,5% tuludest.

Intelil või AMD-l võib olla raske kunagi heakskiidetud protsessorite nimekirja koostada. Hindamiseks peavad ettevõtted esitama oma toodete täieliku teadus- ja arendustegevuse dokumentatsiooni ja koodi. Hindamise peamised kriteeriumid on Hiinas valminud disaini, arenduse ja tootmise tase, vastavalt riikliku testimisagentuuri teatele.

Siis jälle, nagu enamik eeskirju Hiinas, on ka see mõeldud rikkumiseks. Nagu FT pärast kahe provintsi tasandi hankeametnikuga rääkimist paljastab, jäi mõningane mänguruum välismaiste protsessorite ja Microsoft Windowsiga arvutite ostmiseks. Kuid üleminek on kindlasti paigas: Lao Zhangcheng, kes vastutab Shaoxingi linna transpordibüroo alla kuuluvale organisatsioonile 16 täielikult Hiina arvuti ostmise eest, ütles, et tema kolleegidel pole muud valikut kui harjuda kodumaiste operatsioonisüsteemidega.

“Me vahetame välja vanad arvutid, millel on välismaised kiibid,” ütles Lao. “Pärast seda ostu on põhimõtteliselt kõigil kontoris kodune arvuti. Vanu arvuteid, mis meil Windowsi süsteemidega alles on, saab teatud olukordades siiski kasutada.”

Uurimisrühma Bernstein kiibiekspert Lin Qingyuan ütles, et asendamine edeneks serveriprotsessorite jaoks kiiremini kui arvutite puhul, kuna asendamist vajav tarkvara ökosüsteem on piiratum. Ta eeldas, et Xinchuangi serverid moodustavad 2026. aastal 23 protsenti kõigist Hiina serverisaadetistest.

“Ostujuhised on muutnud Xinchuangi poliitika ametnike jaoks paremini teostatavaks,” lisas ta.

Zheshang Securitiesi analüütikute hinnangul peab Hiina aastatel 2023–2027 investeerima Rmb660 miljardit (91 miljardit dollarit), et asendada valitsuse, parteiorganite ja kaheksa suure tööstusharu IT-taristu.

Exit mobile version