Avaleht Esileht ELi valimised: võitjad ja kaotajad

ELi valimised: võitjad ja kaotajad

Prantsuse parempoolse rahvusrinde toetajad reageerivad partei valimisõhtu peakorteris Pariisis 9. juunil 2024. (AP foto / Lewis Joly)
Suurim võitja oli Prantsusmaa küsitlustes domineerinud Marine Le Peni rahvuslik rinne, mille tõttu president Macron kuulutas välja kiired üleriigilised valimised.

Pärast küsitluste sulgemist kõigis ELi riikides sai kõige rohkem kohti Euroopa Parlamendi paremtsentristlik fraktsioon, millel on praegu kõige rohkem kohti, samas kui tsentristlik fraktsioon Renew Europe ja roheliste fraktsioon kaotasid liidu parlamendis kõige rohkem kohti.

Parempoolsed parteid ei saavutanud päris seda olulist kasu, mida ennustati.

Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon, paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP), sai 10 kohta, selgub Euroopa Parlamendi esmaspäeval kella 16.20 seisuga avaldatud esialgsetest häältest. Esialgsetes arvestustes tuvastati ka suurimad kaotajad Renew Europe, kes kaotas 23 kohta ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu (Verts/EFA) liikmed, kes kaotasid 18 kohta.

Nende Euroopa Parlamendi liikmete arv, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni, vähenes 17 võrra.

Valijad valisid ka 55 uut parlamendiliiget, kes ei olnud varajaste loenduste kohaselt liitunud ühegi lahkuva parlamendi fraktsiooniga. Neil on võimalus liituda mis tahes olemasoleva fraktsiooniga, moodustada uusi fraktsioone või jääda mitteliitunuks, ütles ELi pressiesindaja.
EL nõuab, et vähemalt 23 parlamendiliiget, kes esindavad ühte neljandikku ELi riikidest, peavad tulema kokku, et moodustada fraktsioon.

Kaks parempoolset fraktsiooni, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) ning Identiteedi ja Demokraatia (ID) parteid, said vastavalt neli ja üheksa kohta.

Vasakpoolne fraktsioon nimega Vasakpoolsed Euroopa Parlamendis (GUE/NGL) kaotas ühe koha.

Euroopa Parlamendi pressiesindaja sõnul oli valimisaktiivsus kõigis ELi riikides hinnanguliselt kella 11 paiku kohaliku aja järgi 51 protsenti.

Valimised algasid 6. juunil ja lõppesid 9. juuni hilisõhtul. Viimased valimisjaoskonnad suleti Itaalias kohaliku aja järgi kell 23.

Uus Euroopa Parlament

Uus parlament saab ELi liikmesriikide demograafiliste muutuste tõttu 720 kohast, samas kui ametist lahkuv Euroopa Parlament, mis valiti 2019. aastal, koosnes 705 liikmest.

“Pärast valimisi saavad Prantsusmaa, Hispaania ja Holland igaüks kaks lisakohta, samas kui Austriale, Taanile, Belgiale, Poolale, Soomele, Slovakkiale, Iirimaale, Sloveeniale ja Lätile antakse kummalegi üks lisakoht,” ütles EL-i parlament avalduses.

Parlamendi veebisaidi andmetel on parlamendiliikmed korraldatud nende poliitilise kuuluvuse, mitte rahvuse järgi. Euroopa Parlamendi liikmeid, kes kuuluvad fraktsiooni, ei saa sundida hääletama teatud kindlal viisil.

Üldiselt jäävad kogu ELis domineerivateks jõududeks kaks peavoolu kuuluvat ja Euroopa-meelset fraktsiooni, kristlikud demokraadid ja sotsialistid.

Riiklikud tulemused

Vapustava valimisõhtu staar oli parempoolne Prantsuse rahvuslik rindepartei Marine Le Pen, mis domineeris Prantsuse küsitlustes sedavõrd, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron saatis kohe riigi parlamendi laiali ja nõudis uusi valimisi.

Proua Le Peni partei võidab hinnanguliselt üle 30 protsendi häältest ehk umbes kaks korda rohkem kui koalitsioon, kuhu kuulub hr Macroni Renessansipartei, mis peaks prognooside kohaselt jõudma alla 15 protsendi toetusest.

“Me oleme valmis riigi ümber pöörama, valmis kaitsma prantslaste huve, valmis lõpetama massiimmigratsiooni,” ütles pr Le Pen.

Pr Le Peni erakond võib potentsiaalselt saada Euroopa Parlamendis 12 kohta.

Itaalia peaministri Giorgia Meloni konservatiivne Itaalia vendade fraktsioon võidab prognooside kohaselt sel nädalavahetusel toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kõige rohkem hääli, ennustavad väljumisküsitlused, mis kindlustaks selle staatust Itaalia populaarseima parteina.

Kui peaaegu kõik hääletussedelid on loetud, ennustatakse, et peaminister Giorgia Meloni konservatiivne Itaalia vendade rühm võidab umbes 28 protsenti häältest, mis on rohkem kui neli korda rohkem kui viimastel ELi valimistel 2019. aastal ja ületab 26 protsenti, mille ta kindlustas 2022. aasta üleriigilisel hääletusel võimule tõustes.

Erakond on liitunud parempoolse fraktsiooniga ECR ja peaks saama Euroopa Parlamendis 14 kohta.

Selle opositsiooniline vasaktsentristlik Demokraatlik Partei saab prognooside kohaselt 24 protsenti häältest, samas kui teine opositsioonirühm, 5-Tähe Liikumine, tuli parlamendi prognoosi kohaselt ligi 10 protsendiga kolmandaks.

Saksamaal kehitas parempoolne erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) õlgu, et saada pühapäevastel EL-i valimistel teine koht, saavutades edu eelkõige noorte valijate seas, samas kui kantsler Olaf Scholzi sotsiaaldemokraadid saavutasid kõigi aegade halvima tulemuse.

AfD kasvas 16–24-aastaste seas 12 protsendipunkti võrra 17 protsendini, sidudes end konservatiividega kui kõige populaarsema parteiga selles vanuserühmas ja endises kommunistlikus idas.

Erakond saab tõenäoliselt kuus kohta Euroopa Parlamendis, kuid ei ole liitunud ühegi fraktsiooniga.

Hr Scholzi sotsiaaldemokraadid (SPD) ja kolmas koalitsioonipartner, ärimeelsed Vabad Demokraadid (FDP), olid samuti kehvad; eeldatavasti võidab see vastavalt 14 protsenti ja 5,2 protsenti häältest, võrreldes viimaste valimiste 15,8 ja 5,4 protsendiga.

Prognooside kohaselt kaotab SPD Euroopa Parlamendis kaks kohta, samas kui FDP säilitab tõenäoliselt oma viis kohta.

Exit mobile version