Avaleht Maailm EL kavatseb kehtestada üksikisikutele otsesed süsinikdioksiidimaksud

EL kavatseb kehtestada üksikisikutele otsesed süsinikdioksiidimaksud

Kas soovite maksta süsinikumaksu iga kord, kui küttekeha sisse lülitate? Aga iga kord, kui tankid oma sõiduki bensiiniga? Uskumatul kombel on elu Euroopas varsti selline. Kui esimest korda kuulda oli, et EL kavatseb kehtestada üksikisikutele otsesed süsinikdioksiidimaksud, arvati, et see peab olema järjekordne vale kuulujutt Internetis. Kuid see pole vale kuulujutt. Euroopa uudisteallikad teatavad sellest ning selle plaani kohta leiate teavet Euroopa Parlamendi ametlikult veebisaidilt. Ei tea, miks USA korporatiivmeedia sellest ei räägi, sest see on tohutu lugu.

Seda artiklit kirjutades ollakse endiselt šokis. See tegelikult toimub ja kui see plaan Euroopas edukalt ellu viiakse, on vaid aja küsimus, millal sarnane plaan USA-s läbi surutakse. Järgnev pärineb hollandi artiklist, mis on tõlgitud inglise keelde …

Eile õhtul käis pärast pikki läbirääkimisi kuul kirikust läbi: Euroopa Liidu elanikel tuleb maksta nende paisatavate kasvuhoonegaaside eest. See tähendab, et iga kord tankides ja kütte sisselülitamisel tuleb maksta selle tagajärjel eralduvate kahjulike ainete pärast.

Muidugi alustavad nad väikestest, püüdes vastuseisu minimeerida.

Kui see plaan jõustub, tõuseb bensiiniliitri hind vaid umbes 10 senti …

Uus skeem toob kaasa kõrgemad hinnad pumbas: kuni 10,5 senti bensiiniliiter ja 12 senti diisli eest, selgub Potsdami kliimauuringute instituudi uuringust.

Kuid nagu oleme näinud nii mõnelgi teisel korral, inimesed harjudes uute maksudega, samal ajal kipuvad märkimisväärselt tõusma hinnad.

Ühe silmapaistva Euroopa Parlamendi liikme sõnul on üksikisikute uued otsesed süsinikdioksiidimaksud osa “EL-i kõigi aegade suurimast kliimaalaste õigusaktide paketist”.

“Mul on hea meel, et ELi kõigi aegade suurima kliimaalaste õigusaktide paketi osas jõuti tasakaalustatud kokkuleppele,” ütleb Euroopa Parlamendi liige Esther de Lange (CDA). Ta oli üks läbirääkijatest ja vastutas rohelise kokkuleppe koordineerimise eest ning sotsiaalkliimafondi pealäbirääkija.

Meile öeldakse, et sellele kliimaalaste õigusaktide paketile on laialdane toetus kõikjal poliitilises spektris.

Euroopa kavatseb 2030. aastaks oluliselt vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja see uus õigusakt on selle jõupingutuse keskne sammas

Meetmed on osa kliimaseaduste paketist. Enne 2030. aastat tuleb CO2 heitkoguseid vähendada 55 protsenti. Euroopa tööstus, kes seda juba osaliselt peab tegema, peab tegelema suuremate heitmekuludega ning väljastpoolt Euroopat pärit ettevõtted maksavad oma heite eest piiril. Sellega kogutud raha saab kulutada kliimaplaanidele.

Kui teile see uus õigusakt ei meeldi, on nüüd aeg oma hääl kuuldavaks teha.

Isiklikult tõotatakse teha jõupingutusi oma süsinikdioksiidi heitkoguste suurendamiseks, protesteerides selle plaani vastu.

Tegelikult mõeldakse ka praegu oma puupliidi kütmisele.

Hea uudis, kui soovite seda nii nimetada, on see, et uusi süsinikumakse ei kavatseta rakendada enne 2027. aastat.

Seega on ELil veel aega kursi ümber pöörata.

Kahjuks on teised karmid meetmed, mille eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, praegu täie hooga käimas.

Näiteks praegu suletakse kogu Euroopas jäädavalt lugematu arv farme.

Ainuüksi Hollandis seisavad tuhanded põllumehed silmitsi sundväljaostmisega, kas see meeldib neile või mitte…

Hollandi valitsus plaanib sundväljaostmist 3000 Hollandi farmi kavatsusega sulgeda, et vähendada lämmastiku heitkoguseid poole võrra, et täita riigi kliimaeesmärke. Nende karmide eesmärkide saavutamiseks peavad 11 200 talu sulgema ja veel 17 600 põllumajandustootjat peavad oluliselt vähendama oma loomakasvatustegevust.

Plaan ei saaks tulla hullemal ajal, sest toidukaupade hinnad tõusevad taevasse ning maailma liidrid hoiatavad läheneva toidukriisi eest, mille põhjuseks on Ukraina sõjast tingitud tarnehäired ja energiakriisist tingitud sisendkulude tõus.

See on sõna otseses mõttes hullumeelsus.

Ollakse aastaid hoiatatud, et tulemas on ülemaailmne toidukriis ja nüüd on see käes.

2022. aasta oli aastakümnete halvim ülemaailmse nälja aasta ja nüüd hoiatab Rahvusvahelise Punase Risti Komitee juht, et 2023. aastal näeme “tohutut kannatuste taset” .

 Punase Risti Rahvusvahelise Komitee juht hoiatas kolmapäeval, et 2023. aastal ootab maailma ees tohutu kannatuste tase, kui nälg levib.

Mirjana Spoljaric, kes asus ICRC juhtima oktoobris, ütles Genfi pressikonverentsil: „Ootame tohutult kannatusi.

“Kuna maailm on praegu trendikas, me ei näe humanitaarsurve leevenemist, võib see olla tohutu potentsiaal,” ütles ta.

“On võimalus, et näeme paljudes maailma paikades väga kõrget nälga ja üldiselt ebakindlust.”

Farmide sulgemine ja põllumeestele maksmine, et nad sellises keskkonnas toitu ei kasvataks, on täiesti hull.

Aga meie poliitikud teevad seda niikuinii.

Ülemaailmne toidukriis muutub 2023. aastal oluliselt hullemaks ja meie juhid näivad kavatsevat kehtestada meetmeid, mis seda protsessi oluliselt kiirendavad.

Exit mobile version