Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanemana olen üks nendest, kelle käest otsegu vormi täitmiseks on ka küsitud arvamist abieluvõrdsuse seaduse kohta. Aga seda on tehtud nõnda, et ega me niikui nii teie arvamist arvesta, sest arvamise avaldamiseks anti ainult peaaegu kolm tööpäeva. Kui siia lisada minister Riisalo avalikult välja üteldu, et me ei arvesta kirikuga, siis seab see kahtluse alla, et toimitakse ainult kellegi suvalise tahtmise järele, eesti ajalugu üldse tundmata. Läksime 6.juunil Riigikogu Õiguskomisjoni koos nõunikuga, kavatsusega anda seal Eesti ajaloo tunni. Aga selleks võimalust ei antud. Tundus, et puudus igasugune huvi ja valmisolek kedagi või midagi arvestada. See jättis Eesti Vabariigi juhtimisest väga ehmatava ja sügavalt muretsema paneva mulje. Ei arvestata Eesti Kirikute Nõukogu, ei Eesti Evangeelse Luteri Kiriku ega kellegi teisega, sest täidetakse tellimustööd. Ometi meie ajalugu ei saa olla ilma kirikuta. Vennastekoguduse usulisest ärkamisest (algas 1730 järel) oma usklikest peredest innustuse saanud kirikuõpetajad on need, kes on tegelikult eesti keele, rahvuse ja kultuuri väljakujundanud, et see rahvas 1918 võis saada iseseisvaks ja luua oma riigi. Peame olema tänulikud ristiusule ja ristiusu kirikule, et oleme saanud eestlasteks ja oleme veel olemas. Ülbus on aga võõrastelt õpitud ja ohtlik, see võib viia meid rahvana ja meie riigi täielikule hävingule.
