Energiaminister Chris Bowen on teatanud, et Austraalia valitsus ei kavatse oma praeguseid kliimaeesmärke muuta, korrates üleskutset lõpetada püsivalt fossiilkütuste kasutamine energiasüsteemides.
Kuna COP28 on teisipäeval lõpule jõudmas, esines hr Bowen konverentsil kriisikoosolekul pärast seda, kui selle silmapaistvamad delegaadid ei suutnud fossiilkütuste osas üksmeelele jõuda.
“Kui me tahame 1,5C elus hoida, ei ole fossiilkütustel meie energiasüsteemides jätkuvat rolli ning ma räägin maailma ühe suurima fossiilkütuste eksportija kliima- ja energiaministrina,” ütles hr Bowen.
“Me võtame selle fakti omaks ja tunnistame seda, sest me elame ka Vaikse ookeani piirkonnas ja me ei näe oma vendi ja õdesid üle ujutatuna ning nende riike merede poolt alla neelatuna.”
Kriisikohtumise kutsusid kokku COP28 president ja emiraatide poliitik sultan Ahmed Al-Jaber, et ergutada dialoogi enamiku fossiilkütuste kasutamise täielikku järkjärgulist lõpetamist pooldavate riikide ja naftat eksportivate riikide vahel, kes püüavad säilitada oma rahvuslikku rikkust.
Need riigid on seega mures mõju pärast, mida ülemaailmne energiasüsteemi ümberkujundamine avaldab nende majandusele.
Roheline
Kodule lähemal on Austraalia ärijuhid ja esindajad hoiatanud praeguse kiirendatud ülemineku eest fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele, väites, et selle praktilisus on väga vaieldav.
Australian Industry (Ai) Groupi tegevjuht Innes Willox ütles, et kuigi üleminek on vältimatu, tuleb selle kiirust hoolikalt kalibreerida, et maandada tööstusharudele tulenevaid riske.
Austraalia Kaubandus- ja Tööstuskoja (ACCI) tegevjuht Andrew McKellar nõustus.
“Valitsuse lubadus on saavutada selle aja jooksul netonullheide, mitte absoluutne null. Meie eesmärk oleks selgitada, kas hr Boweni avaldused on kooskõlas olemasolevate eesmärkidega või kavandatakse midagi uut või teistsugust. Ettevõtjad otsivad kõrgeimat kindlust, mida nad saavad,” ütles ta.
Austraalia energiasüsteemi ümberkujundamisel on ja on ka edaspidi erasektorile mitmeid erinevaid tagajärgi nii ettevõtete omanikele kui ka töötajatele.
Uuringud näitavad, et see mõjutab ebaproportsionaalselt riigi vähem jõukaid kahel viisil.
Need tööstusharud kogevad juba langust, kuna üleilmne nõudlus nende kaupade järele väheneb pärast üleminekut.
Siis on veel inflatsioon, mis mõjutab ebaproportsionaalselt madalama sissetulekuga inimesi, kuna hinnatõusudele kõige vastuvõtlikumad kaubad võtavad suurema osa nende leibkonna eelarvest.
Kui hinnad tõusevad, saavad keskmise ja suure sissetulekuga inimesed lihtsalt alandada odavamate alternatiivide poole. Madalama sissetulekuga inimestel pole sellele luksusele juurdepääsu. Enamikul juhtudel ostavad nad juba kõige odavamaid saadaolevaid kaupu.
Kiire üleminek fossiilkütustelt energiale on inflatsiooniline, arvestades üleminekuperioode, mida on vaja taastuvenergia taristu ehitamiseks, samal ajal kui fossiilkütuste kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja seetõttu need võrgust puuduvad, mis soodustab energiavarustuse puudujääke.