Lugupeetud Õiguskantsler ja Sotsiaalministeerium 22.10.2024
nr 777.444
KIIRELOOMULINE
Õiguskantsleri Kantselei kontaktid
Kohtu 8, 15193 Tallinn
Tel: (+372) 693 8404
E-post: info@oiguskantsler.ee
Sotsiaalministeeriumi kontaktid
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel (+372) 626 9301
E-post: info@sm.ee
E-post: riina.sikkut@sm.ee
Avalduse esitaja kontaktid
Tel: (+372) 538 24 760
E-post: revo.jaansoo@mail.ee
Avaldaja vaidlustuskiri
Asi: Sotsiaalministeerium on oma 22.10.2024. aasta e-kirjas avaldanud, et „Pandeemialeppe läbirääkimised valitsustevahelises läbirääkimiskogus […] jätkuvad“ (Lisa 1, lk 1). Avaldaja esitab käesoleva Vaidlustuskirjaga koos ettepanekud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (edaspidi ka IHR) ja pandeemiakokkuleppe muutmiseks, olles sealhulgas seisukohal, et Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi ka WHO) rahvusvaheliste lepingute heakskiitmiseks tuleb alati korraldada rahvahääletus.
- Rohkem võimu ja suvaline kontrollimehhanism tegevjuhile
Lepingud koondavad otsustusõiguse WHO peadirektorile. Ainuüksi potentsiaalsest ohust lähtudes oleks peadirektoril õigus kuulutada välja rahvusvaheline hädaolukord, millele tuginedes võiks ta soovitada liikmesriikidel kasutada kaubanduslikke tooteid, nagu näomaskid, testid, ravimid ja kiiresti arendatud geenipõhised modRNA toodete modifikatsioonid. Enneolematu tervisega seotud asjade määramise võim tsentraliseeritaks ühele isikule, kes pole tema ametikohale valitud.
Samuti hiljuti heaks kiidetud tulevikuplaan (tuleviku pakt) räägib eesmärgist „muuta globaalset valitsemist“. Heakskiidetud muudatused IHRis suurendaksid bürokraatiat ja kontrolli. Soovituste elluviimist jälgiks uus riiklik sanitaareeskirjade asutus ja WHO uus organ, mida nimetatakse vastavuskomiteeks. Kontrolli suurenemist nähtaks näiteks selles, et WHO liikmesriigid oleksid kohustatud WHO ühepoolselt määratletud väidetavate valeandmetega võitlema.
Vähemalt öeldes on ebaselge, millel WHO „õige teave“ põhineb. WHO soovitas 2020. aasta alguses ja sellele järgnenud 3,3, aastat väldanud perioodil liikmesriikidele terviseohutuse meetmeid, mida WHO enda koostatud gripiepideemia juhistele tuginedes ja kõrgeima kvaliteediga teadusuuringute tõenditel põhinedes ei tohiks mingil juhul rakendada. Soovituste andmisel ei järginud WHO enda juhiseid, mis põhinevad empiirilistel tõenditel.
Viimastel aastatel on WHO tegevus pälvinud kriitikat selle pärast, et WHO ei suuda tegutseda ülemaailmse rahvatervise edendajana. Arvukate usaldusväärsete aruannete ja teadusuuringute põhjal on WHO soovitatud terviseohutuse meetmed põhjustanud ühiskonnale märkimisväärset sotsiaalset, majanduslikku ja rahvatervise kahju. Lisaks tekitavad WHO rahastamisbaasi muudatused põhjendatud muret huvide konflikti pärast, mille tulemusena tegutseks WHO inimkonna huvide asemel ärisubjektide huvide edendajana.
IHRi muudatuste põhjal võiks ta vastuseks peadirektori iseseisvalt välja kuulutatud rahvusvahelisele hädaolukorrale soovitada liikmesriikidele raku- ja geeniteraapial põhinevaid “tervisetooteid“.
- Kas ähvardavad pildid loovad poliitilise konsensuse?
WHO teadlasena töötanud professor David Bell ja globaalse tervisepoliitika professor Garrett Brown on koostanud Leedsi ülikoolis avaldatud põhjaliku ekspertaruande WHO rahvusvaheliste lepingute muutmise argumentidest.
Aruande kohaselt on läbirääkimised pandeemialeppe ja IHRi muutmiseks algatatud WHO, Maailmapanga ja G20 riikide esitatud hirmu tekitavate ohupiltide tulemusena. Näiteks väidavad G20 riigid, et pandeemiad ohustavad inimkonna olemasolu, põhjustades „eksistentsiaalse ohu“.
Tõenditega kinnitamata vastuoluline väide on vastuolus aruandes esitatud ülevaatega, milles leiti, et suremus nakkushaiguste epideemiatesse ja pandeemiatesse on viimastel aastakümnetel vähenenud.
Leedsi ülikooli ekspertaruanne leidis WHO, Maailmapanga ja G20 riikide esitatud ohupiltide taga uurimistulemuste ebaõigeid tõlgendusi, põhjendamatuid ennustusi ja väiteid, mida ei toeta teadaolevalt ükski tõenduspõhise meditsiini andmeallikas.
Seetõttu esitatakse väide, et rahvusvaheliste lepingute muutmise taga pole allikakriitiliselt uuritud teavet. Lepingute abil aga suurendatakse WHO kontrolli – mitte ainult inimeste, vaid ka loomade ja keskkonna üle.
Uut kontseptsiooni „Ühine tervis“ mainitakse WHO pandeemiakokkuleppe eelnõus. Ühises terviseraamistikus hõlmab tervis inimesi, loomi ja keskkonda, sealhulgas vett, toitu, energiat ja kliimamuutusi. Tegemist on pigem filosoofilise ideega, mida tahetakse kujundada teatavaks majandamisviisiks, mis ei hõlma mitte ainult inimesi, vaid ka toidutootmist ja loodusvarasid.
- Avaldaja ettepanekud seoses lepingute vastuvõtmisega
Avaldaja teeb käesolevas asjas ettepaneku, et Sotsiaalministeerium osaleb uue seaduse koostamisel, mis nõuab alati rahvahääletust WHO esitatud rahvusvaheliste lepingute, näiteks pandeemialeppe ja IHRi muudatuste kohta. Seoses rahvahääletusega tuleks anda võimalus erinevate osapoolte ekspertidel tagada platvorm rääkida WHO lepingute sisust, et inimesed teaksid, milleks Eesti riigina kohustub. Inimeste teadlikkuse tõstmine neid puudutavatest küsimustest võib aidata Eesti asurkonnal mõista, millist maailma nad loovad: milliseid riske endas kätkevad vastavad poliitilised muutused, millistele muutustele tuleb vastu seista, milliseid õigusi on oluline kaitsta ja koos kaitsta.
Rahvatervise üle otsustamisel peab arvestama inimeste seisukohta. Sellest tulenevalt nõutakse, et uuritud teaduslikud teadmised oleksid kõige olulisemad prioriteedid ka WHO-s.
Vaidlustuskirja esitaja nõustub osaliselt Sotsiaalministeeriumi 22.10.2024. aasta e-kirjas esitatud arvamusega, et pandeemiakokkuleppe osas läbirääkimised käivad, kuid see ei väära asjaolu, et 1. juunil 2024. aastal kiitis WHO 77. Peaassamblee heaks mitmed IHRi muudatused, mis jõustuvad 2025. aasta juunis, kui Eesti ei teata WHO peadirektorile, et lükkab muudatused tagasi 2025. aasta aprilliks.
- Ettepanek alustada õigusaktide väljatöötamist
2.1. Ettepaneku sisu
Avaldaja teeb teie Sotsiaalministeeriumile ettepaneku koostada seaduseelnõu, mis nõuab alati rahvahääletust Maailma Terviseorganisatsiooni pakutud rahvusvaheliste lepingute, näiteks pandeemialeppe ja rahvusvahelise tervisekoodeksi muudatuste kohta, et lepingud saaksid Eestis jõustuda.
2.2. Arutluskäik
Alates 2022. aastast on WHO pidanud läbirääkimisi kahe Eestile õiguslikult siduva rahvusvahelise lepingu, rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) muutmise ja pandeemiakokkuleppe üle.
Nii IHR kui ka pandeemialepe puudutavad võitlust tervisehädaolukordadega ning sisaldavad olulisi kohustusi, mis mõjutavad Eestile siduvate välislepingutega (sh Inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsioon) võetud kohustusi ja riigi majandust.
IHRi muudatuste komplekt kiideti heaks 1. juunil 2024 WHO 77. Peaassambleel, ilma et liikmesriigid saaksid hääletada. Jõus IHRi hinnangul oleks WHO peadirektor pidanud andma liikmesriikidele neli kuud aega, et end otsuse esemeks olevate IHRi muutmisettepanekutega tutvuda, kuid liikmesriikide esindajad said nendega tutvuda vaid tunde enne nende esitamist. Seega avatud demokraatia ilmselgelt ei realiseeru WHO-s.
WHO, Maailmapank ja G20 riigid põhjendavad IHRi muudatuste kiireloomulisust ja pandeemiakokkuleppe sõlmimist, samuti vajadust suurendada pandeemiaks valmisoleku rahastamist väitega, et nakkushaiguste epideemiad ja pandeemiad on muutumas üha tavalisemaks ja põhjustavad suurenenud ohtu inimkonnale. Need väited põhinevad oletustel või on vastuolus kasutatud andmeallikatega. Kõvad tõendid toetavad pigem seisukohta, et pandeemiate põhjustatud riskid vähenevad.
WHO 77. Peaassambleel heaks kiidetud IHRi muudatuste tulemusena võtaks Eesti kohustuse kanda hädaolukorraks valmisoleku kulud. WHO ja Maailmapank on hinnanud, et valmisolek läheks aastas maksma 31 miljardit dollarit, mida rahastataks peamiselt riiklikest vahenditest. Summa on mitmekordne võrreldes WHO eelarvega, mis 2021. aastal oli 3,8 miljardit dollarit.
Isegi kui WHO lepingute kinnitamisele järgnevad kulud tasutaks Eesti maksuvahenditest ja lepingute elluviimine nõuaks märkimisväärseid tervishoiuressursse, ei ole olnud Eestis sobiv avalik arutelu. Pidades silmas demokraatlike eesmärke, teemat tuleks arutada ka seetõttu, et lepingud puudutavad eestlaste kui põlisrahva enesemääramisõigust, põhi- ja inimõigusi.
IHRi muudatuste tulemusel oleks WHO peadirektoril õigus kuulutada välja rahvusvaheline tervisehädaolukord, viidates pelgalt ohu võimalusele, mille tulemusena oleks organisatsioonil võimalus kooskõlastada meetmeid, mis kahjustavad ohvrite elatusvahendeid, õigusi ja vabadusi, nagu karantiinid, isoleerimine ning haridusasutuste, riigiametite, ministeeriumide ja ettevõtete sulgemine.
WHO hakkas esmakordselt oma organisatsiooni ajaloos soovitama liikmesriikidele 2020. aasta kevadel hingamisteede haigustega simultaanselt karantiini, reisijate kontrolli ja nakkuste jälgimist, kuigi vastavalt WHO koostatud gripiepideemia juhistele ei tohiks neid meetmeid mitte mingil juhul rakendada. IHRi järgimise edendamiseks suurendaks WHO bürokraatiat riiklike sanitaareeskirjade asutuste ja vastavuse järelevalvekomiteega.
WHO ülesanne on liikmesriikidele teatud rahvatervisega seotud küsimustes nõustada ja teha omapoolseid ettepanekuid, kuid nüüd keskenduvad lepingud kaubanduslike toodete eelistamisele tervisehädaolukordade ajal, mis annaks tegeliku või näilise pandeemiaga seotud toodetest kasusaajatele, nagu tootjad ja investorid, võimaluse saada kasu ülemaailmsest keskkonnast, testidest, meditsiiniseadmete ja randomiseeritud teadusuuringuid läbimata toodete müügist, tagades tõenäoliselt tänu investorite n.-ö pandeemiaärist saadud märkimisväärsele tulule ka endale täiendavad eelarvelised vahendid.
WHO-le laekuva rahastuse struktuur tekitab küsimuse, kas inimkonna huvide järgimine on WHO-s asendunud rahastajate finantshuvidega. WHO endine peadirektor Margaret Chan ütles juba 2015. aastal, et 70% WHO rahastusest kasutatakse vastavalt rahastajate eelistustele. Praegu saavad liikmesriigid ühiselt otsustada vaid 16 protsendi WHO eelarve üle.
- Avaldus Sotsiaalministeeriumile ja Õiguskantslerile
WHO Peaassambleel heaks kiidetud IHRi muudatused tuleb Eestil tagasi lükata 1. aprilliks 2025. aastal WHO peadirektorile adresseeritud kirjaga.
Isegi kui Eesti ei nõustu sanitaareeskirjade muudatustega, jääks 2005. aastal Peaassambleel heaks kiidetud sanitaarreeglid kehtima.
WHO lepingute jõustamiseks tuleb korraldada rahvahääletus, et teadvustada rahvale lepingute sisu, kulusid riigi majandusele ning mõjusid kogu populatsiooni toimetulekule, põhi- ja inimõigustele ning vabadustele.
Lugupidamisega
Revo Jaansoo
Kasutatud erialakirjandus
- World Health Organization. Seventy-seventh World Health Assembly Agenda item 13.3. International Health Regulations (2005).
- World Health Organization. International Health Regulations (2005) – Third edition.
- Bell, D. Brown, G. Tacheva, B. Agris, J. 2004. Rational Policy over Panic. Re-evaluating Pandemic Risk within the Global Pandemic Prevention, Preparedness and Response Agenda.
- World Health Organization & the World Bank. Analysis of Pandemic Preparedness and Response (PPR) architecture, financing needs, gaps and mechanisms.
- United Nations. Political Declaration of the United Nations General Assembly High-level Meeting on Pandemic Prevention, Preparedness and Response.
- World Health Organization. Non-pharmaceutical public health measures for mitigating the risk and impact of epidemic and pandemic influenza.
- Iwunna, O. Kennedy, J. Harmer, A. Flexibly funding WHO? An analysis of its donor’s voluntary contributions. BMJ Global Health 2023, 8.
Lingid teistele veebisaitidele
- WHO Peaassambleel 1. juunil 2024 heaks kiidetud rahvusvahelise tervisekoodeksi muudatused
- Kehtiv rahvusvaheline tervisekoodeks, 2005
- Leedsi ülikooli uuringud ülemaailmse pandeemiaks valmisoleku ja reageerimise kohta
- WHO ja Maailmapanga analüüs pandeemiaks valmisoleku ja reageerimise vajaduse kohta
- ÜRO poliitiline deklaratsioon pandeemiaks valmisoleku ja reageerimise kohta
- WHO gripiepideemia juhised, 2019
- BMJ uuring WHO rahastamise kohta, 2023
Vaata ka teemakohast artiklit:
