Analüüs
Julian Assange’ile määrati veel üks karistus pärast seda, kui Londoni ülemkohus otsustas küsida USA prokuröridelt kinnitust, et talle ei esitata väljaandmise korral süüdistust üheski kuriteos, sealhulgas riigireetmises.
Hr Assange on veetnud 13 aastat, võideldes Inglise kohtutes oma väljaandmisega Ameerika Ühendriikidele.
USA prokuröridel on kinnituste andmiseks aega 16. aprillini ja kui nad seda ei tee, annab kohus hr Assange’ile loa väljaandmist edasi kaevata väga piiratud alustel.
Tema lootus toetub nüüd kohtu veenmisele, et on väga reaalne oht, et ta ei saa USA kohtuprotsessil esimese paranduse (sõnavabaduse) kaitset edendada, kuna ta on välisriigi kodanik.
USA ametivõimud on väitnud, et hr Assange ei saa surmanuhtlust, kuid kohtunikud ei nõustunud, märkides, et “miski olemasolevas kinnituses ei takista selgesõnaliselt surmanuhtluse määramist”.
Kuid kui Ameerika Ühendriigid tagavad, et hr Assange’i ei ähvarda hukkamine, on tal kuni 30. aprillini aega esitada oma apellatsiooni toetuseks täiendavaid esildisi ning prokurörid peavad seejärel vastama 14. maiks. Vahepeal jääb ta Londoni kõrge turvalisusega Belmarshi vanglasse, kus ta on veetnud viimased viis aastat.
Kas USA esimese muudatuse õigused laienevad mittekodanikele?
Lisaks surmanuhtluse küsimusele on kaks kohtu poolt aktsepteeritud alust oht, et teda võidakse kohtus kahjustada “kodakondsuse alusel” ja selle tagajärjel rikuks väljaandmine Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklis 10 sätestatud õigust sõnavabadusele, mis on üle võetud Briti siseriiklikku õigusesse.
Kodakondsuse küsimus tekib seetõttu, et juhtumi prokurör, USA abiprokurör Gordon Kromberg on öelnud, et Ameerika Ühendriigid võivad kohtus väita, et “välismaalastel ei ole õigust esimese muudatuse kohasele kaitsele”.
Seda kordas Mike Pompeo (tollane CIA direktor ja väljaandmistaotluse esitamise ajal USA välisminister), kes kinnitas, et hr Assange’il “ei ole esimese muudatuse vabadusi”, sest “ta ei ole USA kodanik”.
Kohus peab otsustama, kas väljaandmine võib kaasa tuua hr Assange’ile Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevate õiguste rikkumise.
Kohus on siiski selgitanud, et näeb seda
ainsa ohuna nendele õigustele, märkides, et: “Sõltuvalt asjaoludest võib ajakirjanike vastutusele võtmine kuriteo eest olla kooskõlas konventsiooni artikliga 10.”
Assange’i avaliku huvi kaitse köitel
Teises küsimuses püüdis hr Assange’i meeskond väita, et Wikileaksi asutaja avalikes huvides oli, et tema avaldatud teave oleks avalikes huvides.
Kohus märkis, et USA võimud olid piirdunud süüdistuse esitamisel ainult materjalidega, mis paljastasid inimluure allikate nimed – küsimus, millega kohus näis nõustuvat.
“Nimede avaldamise või avalikustamise vastu puudub suur avalik huvi; ja tugevad tasakaalustavad huvid nende kaitsmisel,” ütles kohus. “Ametivõimud näitavad, et vajadus kaitsta konfidentsiaalseid inimallikaid võib olla kaalukas tegur artikli 10 tasakaalus.”
Kohtunikud lisasid, et Wikileaksi asutaja “ei ole tuvastanud avalikku huvi varjatud inimallikate nimede avalikustamise vastu.”
“[Julian Assange’i] avaldatud materjal, mis tema väitel paljastas [Ameerika Ühendriikide] seotuse raske kuritegevusega, võib tekitada tugevaid avaliku huviga seotud tegureid, mis õigustavad kaitse kõrget taset. Kuid [Ameerika Ühendriigid] ei püüa kaebajat nendes küsimustes vastutusele võtta.”
Ja hoolimata sellest, et hr Assange lubas tulevikus väita, et USA sõnavabaduse seadused teda ei kaitse, järeldatakse kohtuotsuses: “Miski Ameerika Ühendriikide põhiseaduses, sealhulgas esimeses paranduses, ei ütle, et Ameerika Ühendriikide põhiseaduses ette nähtud õigused … on kättesaadavad ainult Ameerika Ühendriikide kodanikele ja mittekodanikud ei tohi neile tugineda.”
5 Apellatsioonkaebuse väidet, mis jäeti rahuldamata
Hr Assange esitas veel viis apellatsioonkaebuse väidet, sealhulgas selle, et väljaandmist ei tohiks lubada, kuna süüdistus esitati “poliitilise arvamuse” pärast, mis on Ühendkuningriigi ja USA väljaandmislepingu kohaselt keelatud. Teine oli see, et ta ei saa Ameerika Ühendriikides õiglast kohtumõistmist.
Need kõik jäeti kõrvale.
Kohus jättis rahuldamata ka taotluse tutvustada seda, mida hr Assange’i juriidiline meeskond nimetas “uuteks tõenditeks”, kuid mis kujutas endast endise Guardiani toimetaja Alan Rusbridgeri avaldust, juhtides tähelepanu ajakirjanike kaitse komitee avaldusele, milles hoiatati, et prokuratuur võib luua kahjuliku pretsedendi ja avaldada kahjulikku mõju ajakirjandusele üldisemalt.
“Suurima austusega hr Rusbridgeri vastu,” ütlesid kohtunikud, “me ei arva, et tema avaldus oleks värske tõend.”
USA prokurörid ütlevad, et nad tahavad esitada hr Assange’ile süüdistuse 18 kuriteos, kõik peale ühe spionaažiseaduse alusel, wikileaksi konfidentsiaalsete sõjaliste andmete ja diplomaatiliste kaablite avaldamise eest.
Väljaspool kohut nimetas hr Assange’i naine Stella otsust “hämmastavaks”.
“Bideni administratsioon ei tohiks anda kinnitusi, nad peaksid loobuma sellest häbiväärsest juhtumist, mida poleks tohtinud kunagi esitada,” ütles ta.
Kuid otsuses kerkisid esile poliitilised kaalutlused, kusjuures kõrgem kohus märkis ka, et: “Igal riigil on erinevad vaated erinevatele kuritegudele ja sellele, kuidas neid tuleks karistada.”
“Väljaandmine on ka kahesuunaline protsess; riigile väljaandmisest keeldumine võib viia selleni, et see riik ei täida Ühendkuningriigi väljaandmistaotlust. Heade väljaandmissuhete säilitamine ja sellega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmine tagab, et riigid ei muutu õigusemõistmise eest turvaliseks pelgupaigaks.”
Julian Assange’ile määrati veel üks karistus pärast seda, kui Londoni ülemkohus otsustas küsida USA prokuröridelt kinnitust, et talle ei esitata väljaandmise korral süüdistust üheski kuriteos, sealhulgas riigireetmises.
Hr Assange on veetnud 13 aastat, võideldes Inglise kohtutes oma väljaandmisega Ameerika Ühendriikidele.
USA prokuröridel on kinnituste andmiseks aega 16. aprillini ja kui nad seda ei tee, annab kohus hr Assange’ile loa väljaandmist edasi kaevata väga piiratud alustel.
Tema lootus toetub nüüd kohtu veenmisele, et on väga reaalne oht, et ta ei saa USA kohtuprotsessil esimese paranduse (sõnavabaduse) kaitset edendada, kuna ta on välisriigi kodanik.
USA ametivõimud on väitnud, et hr Assange ei saa surmanuhtlust, kuid kohtunikud ei nõustunud, märkides, et “miski olemasolevas kinnituses ei takista selgesõnaliselt surmanuhtluse määramist”.
Kas USA esimese muudatuse õigused laienevad mittekodanikele?
Lisaks surmanuhtluse küsimusele on kaks kohtu poolt aktsepteeritud alust oht, et teda võidakse kohtus kahjustada “kodakondsuse alusel” ja selle tagajärjel rikuks väljaandmine Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklis 10 sätestatud õigust sõnavabadusele, mis on üle võetud Briti siseriiklikku õigusesse.
Kodakondsuse küsimus tekib seetõttu, et juhtumi prokurör, USA abiprokurör Gordon Kromberg on öelnud, et Ameerika Ühendriigid võivad kohtus väita, et “välismaalastel ei ole õigust esimese muudatuse kohasele kaitsele”.
Seda kordas Mike Pompeo (tollane CIA direktor ja väljaandmistaotluse esitamise ajal USA välisminister), kes kinnitas, et hr Assange’il “ei ole esimese muudatuse vabadusi”, sest “ta ei ole USA kodanik”.
Kohus peab otsustama, kas väljaandmine võib kaasa tuua hr Assange’ile Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevate õiguste rikkumise.
Assange’i avaliku huvi kaitse köitel
Teises küsimuses püüdis hr Assange’i meeskond väita, et Wikileaksi asutaja avalikes huvides oli, et tema avaldatud teave oleks avalikes huvides.
Kohus märkis, et USA võimud olid piirdunud süüdistuse esitamisel ainult materjalidega, mis paljastasid inimluure allikate nimed – küsimus, millega kohus näis nõustuvat.
“Nimede avaldamise või avalikustamise vastu puudub suur avalik huvi; ja tugevad tasakaalustavad huvid nende kaitsmisel,” ütles kohus. “Ametivõimud näitavad, et vajadus kaitsta konfidentsiaalseid inimallikaid võib olla kaalukas tegur artikli 10 tasakaalus.”
Kohtunikud lisasid, et Wikileaksi asutaja “ei ole tuvastanud avalikku huvi varjatud inimallikate nimede avalikustamise vastu.”
“[Julian Assange’i] avaldatud materjal, mis tema väitel paljastas [Ameerika Ühendriikide] seotuse raske kuritegevusega, võib tekitada tugevaid avaliku huviga seotud tegureid, mis õigustavad kaitse kõrget taset. Kuid [Ameerika Ühendriigid] ei püüa kaebajat nendes küsimustes vastutusele võtta.”
5 Apellatsioonkaebuse väidet, mis jäeti rahuldamata
Hr Assange esitas veel viis apellatsioonkaebuse väidet, sealhulgas selle, et väljaandmist ei tohiks lubada, kuna süüdistus esitati “poliitilise arvamuse” pärast, mis on Ühendkuningriigi ja USA väljaandmislepingu kohaselt keelatud. Teine oli see, et ta ei saa Ameerika Ühendriikides õiglast kohtumõistmist.
Need kõik jäeti kõrvale.
Kohus jättis rahuldamata ka taotluse tutvustada seda, mida hr Assange’i juriidiline meeskond nimetas “uuteks tõenditeks”, kuid mis kujutas endast endise Guardiani toimetaja Alan Rusbridgeri avaldust, juhtides tähelepanu ajakirjanike kaitse komitee avaldusele, milles hoiatati, et prokuratuur võib luua kahjuliku pretsedendi ja avaldada kahjulikku mõju ajakirjandusele üldisemalt.
“Suurima austusega hr Rusbridgeri vastu,” ütlesid kohtunikud, “me ei arva, et tema avaldus oleks värske tõend.”
USA prokurörid ütlevad, et nad tahavad esitada hr Assange’ile süüdistuse 18 kuriteos, kõik peale ühe spionaažiseaduse alusel, wikileaksi konfidentsiaalsete sõjaliste andmete ja diplomaatiliste kaablite avaldamise eest.
Väljaspool kohut nimetas hr Assange’i naine Stella otsust “hämmastavaks”.
“Bideni administratsioon ei tohiks anda kinnitusi, nad peaksid loobuma sellest häbiväärsest juhtumist, mida poleks tohtinud kunagi esitada,” ütles ta.
Kuid otsuses kerkisid esile poliitilised kaalutlused, kusjuures kõrgem kohus märkis ka, et: “Igal riigil on erinevad vaated erinevatele kuritegudele ja sellele, kuidas neid tuleks karistada.”
“Väljaandmine on ka kahesuunaline protsess; riigile väljaandmisest keeldumine võib viia selleni, et see riik ei täida Ühendkuningriigi väljaandmistaotlust. Heade väljaandmissuhete säilitamine ja sellega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmine tagab, et riigid ei muutu õigusemõistmise eest turvaliseks pelgupaigaks.”