Alabama kuu
Aeg-ajalt avaldavad Briti kaitseministeeriumi mõttekoja RUSI autorid väärtuslikke uuringuid. Enamasti on nende eesmärk aga levitada sõjaõhutamise jama. Jack Waitlingi hiljutine artikkel ajakirjas Foreign Affairs kuulub viimasesse kategooriasse.
Ukraina karmim talv – välisasjad, 11. november 2025.
Donbass on ohus ja Euroopa peab nüüd Venemaale survet avaldama.
Jätan selles sisalduvad kümned otsesed valed, valeväited ja illusioonid teiste naeruvääristada.
Waitlingi peamine tees on, et suurem (majanduslik) surve Venemaale sunniks ta kuidagi Ukraina poole järeleandmisteta vaherahule. Kuid kõik tema ettepanekud selle saavutamiseks on mõeldud selleks, et tõmmata Euroopa Venemaaga veelgi otsesemasse konflikti.
Ukraina kampaania toetamiseks Venemaa naftatööstuse vastu peaksid eurooplased Taani väina sulgema:
„Ukraina rahvusvaheliste partnerite jaoks on küsimus selles, kas nad on valmis reageerima Ukraina kampaaniale Venemaa naftataristu vastu võrreldava reaalse, mitte pelgalt teatraalse survega Venemaa majandusele. Eelkõige tähendab see Venemaa varilaevastiku sihtimist: sadu lagunenud tankereid, mis seilavad mugavuslippude all, sageli ilma kindlustuse või väljaõppinud meeskondadeta, et transportida oma naftat Indiasse ja Hiinasse. See eeldab läbipääsu keelamist 80 protsendile Venemaa meritsi eksporditavast naftast, mis läbib Taani väina ja teiseste sanktsioonide kehtestamist sadamatele, kus varilaevastiku laevad lossivad.“
„Mõned Euroopa valitsused – sealhulgas Taani oma – on viidanud 1857. aasta Kopenhaageni lepingule kui tegutsemise juriidilisele takistusele.“
See on aga vabandus, mitte tegelik takistus. Riigid, kellel on praegu Läänemere rannik, välja arvatud Venemaa, võiksid kokku leppida uues lepingus, mis nõuaks laevadelt Läänemerel navigeerimiseks teatud kindlustus- ja sertifitseerimisstandardite täitmist – näiteks keskkonnakaitselistel põhjustel. Kuna varilaevastiku vananevad laevad neile nõuetele ei vasta, keelaks selline leping neil väinadesse sisenemise. See ei mõjutaks kaubalaevastiku tollimaksuvaba transiidi põhimõtet Taani vetes.
Tore mõte. Aga kes sellist jama ellu viiks ja kuidas?
Ei Venemaa ega ükski NATO-väline riik ei tunnustaks sellist uut lepingut. Londonis kindlustamata laevad ehk “varilaevastik” jätkaksid purjetamist, kuid neid eskortiksid Venemaa mereväeüksused. Milline riik oleks valmis uputama Vene fregati, mis kaitseb “varilaevastiku” konvoid välise sekkumise eest? Millisel õiguslikul alusel?
Waitling väidab, et Ukrainal pole värbamisprobleemi, kuid ta vajab riigis NATO vägede kaudu paremat väljaõpet:
“Ukraina personaliolukorra osas valitseb laialt levinud segadus. Ühelt poolt on Ukrainal piisavalt inimesi, et võitlust jätkata. Riiklikul tasandil personaliprobleemi pole. Kuid Ukraina relvajõududes on lahinguvalmis jalaväelaste arv vähenenud peaaegu kaks aastat. Mingil hetkel jõuab see tasemeni, mis muudab rinde hoidmise võimatuks, kui Kiiev ei muuda oma lähenemisviisi vägede värbamisele.”
Väljakutse ei seisne niivõrd inimeste tänavatelt eemale saamises, kuivõrd Ukraina jalaväe väljaõppe kvaliteedi ja võimekuse parandamises ning lahingbrigaadidesse integreerimises. Ukraina armees teenib tänapäeval rohkem inimesi kui ühelgi teisel hetkel sõja ajal, kuid sõjavägi ei suuda oma isikkoosseisu rindel lahingurollideks välja õpetada. Selle kasvava probleemi lahendamiseks peab Ukraina uus armeekorpus rakendama brigaadide rotatsioone ja võimaldama parematel üksustel vähemvõimekaid välja õpetada.
Arvestades, et ainuüksi sel aastal on Ukrainas deserteerunud üle 160 000 inimese, võib kahelda, et parem väljaõpe tooks rindele rohkem Ukraina sõdureid.
„See on valdkond, kus Ukraina rahvusvahelised partnerid saavad anda olulise panuse. … Euroopa riigid võiksid riigis läbi viia ka sõjalist väljaõpet. Lubades Ukraina relvajõududel oma varustusel väljaõpet läbi viia keskkonnas, kus Euroopa koolitajaid toetaksid Ukraina ülemad, kes need sõdurid lõpuks lähetavad, lahendaks selline samm otseselt Ukraina vägede komplekteerimisega seotud väljakutsed. On tõsi, et Euroopa koolitajate kohalolek Ukrainas oleks Venemaa jaoks ahvatlev sihtmärk. Kuid Venemaal on olnud Ukraina koolitajate sihtimisel piiratud edu, seega on see selgelt hallatav risk ja see võiks mängida võtmerolli üksuste loomisel, mida Ukraina vajab oma kaitseliini säilitamiseks.“
Mida saavad Euroopa NATO koolitajad, kellel puudub hiljutine kogemus intensiivse sõjapidamisega, õpetada Ukraina sõduritele, kes on nüüdseks juba üle kolme aasta pidanud üht lähiajaloo ägedamat konventsionaalset konflikti? Kes oleks nõus neid koolitajaid Ukrainasse saatma? Mis on plaan pärast seda, kui kümned neist on hukkunud Venemaa paratamatu raketirünnaku tagajärjel, mis järgneb nende lähetamisele?
Waitling plaanib saata Ukrainasse lisaks lääne “koolitajatele” ka lääne õhuväed:
„Poola ja Rumeenia võiksid taotleda Ukrainalt luba õhurünnakute tegemiseks Ukraina õhuruumi kohal NATO piirile lähenedes, just nagu Iisrael peatas Jordaania õhuruumis palju Iraani Shahed-136 droone. Ilma et see kohustaks Poolat, Rumeeniat ja teisi Ukraina kohal sihtmärke ründama, looks selline luba tingimused Euroopa lennukitele Ukraina õhutõrje ründamiseks. Sel viisil saaks Euroopa koalitsioon lühiajaliselt suunata õhujõude Ukrainasse.“
Õhuvägede suunamine Ukrainasse – milleks täpselt? Et tulistada alla 50 000 dollarit maksvaid droone 2 miljoni dollari suuruste rakettidega? Või pommitada Venemaa positsioone? Huvitav, mitu minutit ükski piloot sellise katsega ellu jääks.
Kõik kolm Waitlingi pakutud meedet – Taani väina sulgemine Vene naftale, Lääne väljaõppelennukite toomine Ukrainasse ja Lääne õhujõudude projitseerimine – suurendaksid tohutult otsese konflikti potentsiaali Venemaaga.
Paistab, et see ongi täpselt Waitlingi eesmärk.
